Inimtegevus mõjutab paratamatult keskkonda, samas on mõningate tegevustega (nt lennujaama rajamine või transpordi arengukava väljatöötamine) kaasnev mõju oluline. Üks võimalus ennetada olulise mõjuga inimtegevuse negatiivseid tagajärgi on hinnata enne tegevuse elluviimist selle mõjusid.
Foto: Silver Gutmann
Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses – st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine – asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.
Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamine (KMH) kitsamas tähenduses viiakse läbi olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral (nt soojuselektrijaama rajamisel, kiirtee ehitamisel vms juhul). Olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), kusjuures mõningate tegevuste puhul tuleb mõju hinnata tingimata, mõningate puhul tuleb tegevuse lubatavuse üle otsustajal mõjude hindamise vajadust kaaluda (vastavalt KeHJS § 6 lõikes 1 ja lõikes 2 loetletud tegevused). Nii need loetelud kui muu KMH regulatsioon tuleneb suures ulatuses EL direktiivist 2011/92/EL (nn KMH direktiiv). KMH tulemusi tuleb tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa väljaandmisel arvesse võtta, ent need ei ole loa andjale kohustuslikud. Kui loa andja KMH tulemusi arvesse ei võtnud, peab ta seda siiski hoolikalt põhjendama.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viiakse läbi keskkonda mõjutavate strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringud ja arengukavad) koostamisel. Juhud, mil KSH tuleb läbi viia, ning selle täpsemad menetlusnõuded on samuti sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. KSH regulatsiooni aluseks on EL direktiiv 2001/42/EÜ (nn KSH direktiiv).
Natura hindamine
Tavapärasest keskkonnamõjude hindamisest mõnevõrra erinev on Natura 2000 võrgustiku aladele mõju avaldavate tegevuste ja planeerimisdokumentide hindamine (nn Natura hindamine). Vastavad reeglid pärinevad EL direktiivist 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv), nende sätete tõlgendamise osas leidub palju olulist Euroopa Kohtu praktikat ning ka Euroopa Komisjoni juhend hindamise läbiviimiseks. Eestis viiakse Natura hindamine läbi vastavalt KMH või KSH käigus.
Piiriülene keskkonnamõju hindamine
Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb ka mõjutatav riik ning selle territooriumil elav asjaomane avalikkus kaasata keskkonnamõjude hindamisse. Vastav kohustus tuleneb piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist ning piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokollist.