Pakume õigusabi elukeskkonna
ja looduse kaitsel

Kliimamuutus



Kliimamuutus on inimtekkeline nähtus, mille peamiseks põhjuseks peetakse fossiilsete kütuste põletamisest tekkinud süsihappegaasi ja teiste nn kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemist atmosfääris.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise juriidilisteks meetmeteks on hetkel vaid heitele kvootide seadmine ja heitkogustega kauplemine, mittefossiilsete energiaallikate kasutuselevõtu soodustamine ning energiatõhususe suurendamine. Kliimamuutuse leevendamiseks on püütud integreerida kliimamuutuse teema ka näiteks keskkonnamõjude hindamisse, aga seni pole see praktikas vilja kandnud.

Foto: Silver Gutmann

Nõuded energiatõhususele

Kuna suur osa meie kodustes majapidamistes ning transpordiks kasutatavast energiast saadakse fossiilsete kütuste põletamise teel, on energia säästvam kasutamine üheks võimaluseks kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Euroopa Liit on pikemat aega seadnud nõudeid erinevate toodete energiatõhususele ning vastava näitaja väljatoomisele tarbijatele müügil. Sellega soovitakse suunata tarbijaid ja tootjaid säästlikumate lahenduste eelistamisele. Lisaks on seatud energiatõhususe nõuded ka hoonetele ja selle tehnoseadmetele, mida Eestis reguleerivad ehitusseadustik ja selle alusel antud määrused.


Kasvuhoonegaaside heide

Energiatõhususest otsesemalt tegeleb kasvuhoonegaaside vähendamisega heitekvootide regulatsioon. Rahvusvahelisel tasandil on arenenud riigid võtnud kohustuse vähendada enda riikides õhku paisatavat kasvuhoonegaaside kogust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel. Arenevatel riikidel on kohustus vähendada emissioone vaid juhul, kui nad saavad selleks arenenud riikidelt piisavalt rahalisi ja tehnoloogilisi ressursse (näiteks nn "puhta arengu" projektide läbi).

Kuna Kyoto protokolli kehtivus hakkab lõppema, käivad hetkel pingelised läbirääkimised 2020. aastast kehtima hakkava rahvusvahelise leppe üle.

Euroopa Liidus on sellest tulenevate kohustuste täitmiseks paika seatud ka teatud ettevõtetele eraldatavate, kaubeldavate heitekvootide süsteem, mille eesmärgiks on muuta toodete ja teenuste hind sõltuvaks nende tootmise käigus emiteeritud kasvuhoonegaaside hulgast. Olulisimaks EL aktiks selle süsteemi raames on direktiiv 2003/87/EÜ (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise skeemi direktiiv). Eestis sisalduvad vastavad sätted atmosfäärõhu kaitse seaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses heitkogustega kauplemise korra kohta.


Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt

Kolmandaks kliimamuutuse vastase võitluse viisiks on asendada fossiilkütustel põhinev energiatootmine taastuvenergiaallikatega. EL tasandil on see samuti kolmandaks osaks nn kliimapaketist. EL taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ näeb ette, et aastaks 2020 peaks taastuvenergiaallikatest toodetud energia moodustama 20% energia lõpptarbimisest. Igale liikmesriigile on sellest üldisest eesmärgist tulenevalt seatud oma spetsiifiline taastuvenergia tootmise eesmärk (nt Eestil on see 25%, Belgial 13%, Soomel aga 38%).

Liikmesriikidele on jäetud vabadus otsustada, milliseid täpseid meetmeid eesmärgi saavutamiseks võtta. Enamik riike on selleks kehtestanud taastuvenergeetika toetusskeemid. Eestis makstakse taastuvenergiatootjatele toetust elektrituruseaduse alusel.