Inimtegevuse käigus tekib pidevalt jäätmeid – mõned neist on looduslikku päritolu, lagunevad ning keskkonnale ohutud (bioloogilised jäätmed), mõned jällegi keskkonda ja inimeste tervist kahjustavad (nt vanaõlid). Õiguslikult reguleeritakse jäätmetega seonduvalt eelkõige seetõttu, et neid tekib liiga palju ning nad kujutavad endast seetõttu tõsist keskkonnaprobleemi. Tulenevalt jäätmeliikide erinevast loomusest ning käitlemise vajadustest, on ka jäätmealane seadusandlus mitmetahuline ja mahukas.
Eestis on peamiseks jäätmete kogumist ja käitlemist reguleerivaks seaduseks jäätmeseadus, mis reguleerib ka jäätmelubade andmist. Jäätmeload on vajalikud jäätmekäitlustegevusteks (jäätmete kogumiseks, vedamiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) ning jäätmete tekitamiseks teatud tegevusvaldkondades.
Euroopa Liidu tasandil kuuluvad jäätmekäitluse nn raamseadusandlusesse lisaks jäätmedirektiivile (2008/98/EÜ) veel jäätmeveo direktiiv ((EÜ) 1013/2006).
Põhjalikult on reguleeritud pakendijäätmete käitlemine ja taaskasutamine. Eestis reguleerib pakenditega seonduvat pakendiseadus, millega on üle võetud ka EL direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) sätted. Pakendite puhul on erisuseks see, et pakendite turule laskjad on kohustatud korraldama ka nende taaskasutamist.
Sarnaselt
pakenditega vastutavad tekkinud jäätmete kogumise eest ka ohtlikke tooteid
sisaldavate probleemtoodete –
elektri- ja elektroonikaseadmete, patareide ja akude, vanarehvide, autoromude
ja põllumajandusplasti – tootjad.
Euroopa Liit
Eesti
Euroopa Liit
Eesti
Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Riigikontrolli audit (2015)