Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateema:

  1. Århusi konventsioon saab 20-aastaseks

Århusi konventsioon saab 20-aastaseks

Eelmisel aasta juunikuus, uudiskirja sajandas juubelinumbris kirjutasime uudiskirja algusest ja sellest, kuidas igakuine keskkonnaõiguse uudiskiri valmib. Ka käesolev aasta on uudiskirja jaoks märgilise tähendusega, sest uudiskiri on jõudnud kümnenda aastakäiguni. Juubeliaasta aitavad eriliseks muuta külalisautorid, kes uudiskirja kaastööga panustavad ja uudiskirja sisu veelgi huvitavamaks muudavad. 

 Avateemaks oleme valinud keskkonnaõiguse ühe olulisima alustala -- Århusi konventsiooni. Selle aasta juunis möödub 20 aastat päevast, mil Eesti konventsiooniga ühines ja endale rahvusvahelisel tasandil kohustused võttis. Uudiskirjas saavad sõna kolm külalisautorit, kes avavad konventsiooni tausta ja sisu erinevatest aspektidest. 

Rita Annus, Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja aastatel 1997-2003, tutvustab konventsiooniga ühinemise ajaloolist tausta, olemust ja tähendust Eesti jaoks. Õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman lahkab konventsioonist tulenevate kohustuste sisu ja nende rakendamise probleeme. Austria keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku ÖKOBÜRO jurist Summer Kern kirjutab konventsiooni tähendusest ja selle rakendamisest rahvusvahelises kontekstis. 

Täname kõiki autoreid kaastöö eest!


Rita Annus: konventsiooniga võetud riikide kohustused on õigupoolest inimeste õigused

Evelin Lopman: Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus tagatud, ent inimestel puudub sageli võimalus seda õigust kasutada

Summer Kern: juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus on Århusi konventsiooni nõrgim lüli


ÜLDOLULIST

Eesti on keskkonnapoliitikas üks jätkusuutmatumaid riike ELis

Jaanuari teises pooles avalikustatud Yale’i ülikooli keskkonnapoliitika ja-õigusteadlaste koostatud keskkonnaindeksi (Environmental Performance Index – EPI) järgi on Eesti üks jätkusuutmatumaid riike ELis. Eesti asub saja kaheksakümnest riigist koosnevas edetabelis küll 48. kohal, ent jääb tahapoole enamus EL riikidest, sh Lätist ja Leedust. 

Keskkonnaindeksit EPI koostatakse iga kahe aasta tagant. 2018. a indeks järjestab 180 riiki, võttes aluseks riigi keskkonna-alase tegevuse tulemuslikkuse näitajad. EPI indeksi mõõdikud näitavad, kui lähedal on riigid keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele kahes jätkusuutlikkuse dimensioonis – keskkonna tervis ja ökosüsteemi elujõud. Riike hinnatakse kokku 24 kategoorias (nt looduslik mitmekesisus, kliima, mets, vesi jne). 

Erinevate kategooriate lõikes on Eesti asukoht pingereas vägagi erinev. Kõige kõrgemad kohad on Eestil kaitstavate merealade, elupaikade ja liikide kategoorias, kus indikaatoriteks on kaitstavate alade protsentuaalne suurus kogu territooriumist. Eesti jagab siin esikohta selliste riikidega nagu Belgia, Taani, Soome, Saksamaa jt.  

Suhteliselt kõrgel, 11. kohal, asub Eesti ka kalanduse valdkonnas. Riigi majandustsoonis püütud kalavarude protsendimäära poolest oleme koguni jätkusuutlikkuse esimesel kohal maailmas. Kõrgemad kohad on Eestil veel ka raskemetallidega kokkupuute (plii, kaadmium) ning puhta vee varude kategoorias. 

Madalaima koha annab indeks Eestile kliima ja energeetika valdkonnas, kus hinnati kogu majanduse ja energiasektori toodetavaid CO2, NO2, metaani ja musta süsiniku (tahma) heitkoguseid. Selles kategoorias jääb Eesti maailma riikide seas 155. kohale (võrdluseks Läti 130. ja Leedu 14. koht). Eesti olukord ei ole kiita ka metsanduse ja õhureostuse kategoorias, kus asume vastavalt 129. ning 70. kohal. Balti riikide arvestuses madalaimat kohta hoiab Eesti veel joogivee ja hügieeni, jätkusuutliku põllumajanduse kategoorias ja kogu ökosüsteemi elujõulisuse kategoorias. 

Indeksi koostajate hinnangul peaks see andma riikidele mõõdupuu, millega hinnata oma keskkonnaalaseid tegevusi ja keskkonnapoliitika tõhusust. 48. koht üldtabelis on hinnang Eesti keskkonnapoliitikale, mis näitab, et keskkonnaalane tegevus ei ole olnud piisavalt tõhus mitmete keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel ja vaja on enam pingutada. Nagu indeks näitab, siis kõige rohkem on Eestil vaja jätkusuutlikku mõtlemist arendada kliima ja energeetika valdkonnas. 

Keskkonnaindeksi raport


Tartu Ülikool asus uurima, kuidas hüvitada senisest paremini keskkonnakahjusid

Tartu Ülikool hakkab Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viima uuringut, et selgitada välja need keskkonnakasutuse valdkonnad ja tegevused, mille puhul peaks ettevõtetel olema nõutav rahalise tagatise kohustus. Tagatissüsteemi eesmärk on hüvitada keskkonnakasutusega tekkinud kahjude likvideerimise kulud. Samuti uuritakse, kas ja milliste tegevuste puhul peaks finantsgarantii olemasolu seadma keskkonnakaitseloa andmise eeltingimuseks. Töö üheks osaks on ka rahalise garantii suuruse arvutamise metoodika väljatöötamine. 

Uuringu tegemise on tinginud olukorrad, kus ettevõtte ei suuda näiteks pankrotistumise korral ise kanda tema poolt tekitatud keskkonnakahjude likvideerimise kulusid – käidelda jäätmed, korrastada saastunud keskkonda jne. Sellisel juhul peab kahjude likvideerimise korraldama riik ja tegema seda maksumaksjate kulul, nt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. See aga pole kooskõlas keskkonnaõiguses kehtiva nn saastaja maksab põhimõttega, mistõttu asutaksegi uurima ettevõtetele rahalise garantii kohustuse seadmise võimalusi. 

Uuringu lõpparuanne peaks valmima enne suve. 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi veebileht




LOODUSKAITSE

Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus

Veebruari alguses jõustusid looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, mis võimaldavad looduskaitseliste maade omandamiseks kasutada ka RMK vahendeid. Koalitsioonipoliitikute algatatud eelnõud kajastasime lähemalt möödunud aasta detsembrikuu uudiskirjas.




VESI

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku uuendada joogivee direktiivi

Euroopa Komisjon tegi 1. veebruaril joogivee direktiivi muutmise ettepaneku, mis peaks aitama parandada joogivee kvaliteeti ja kättesaadavust ning suurendama elanike informeeritust joogivee kvaliteedist. Suuremale osale EL kodanikest on juba praegu tagatud kvaliteetse joogivee hea kättesaadavus, mis on saavutatud tänu sellekohasele EL regulatsioonile. Joogivee direktiivi muudatused aitavad joogivee kvaliteeti ja ohutust veelgi parandada. 

Juurdepääs kvaliteetsetele elutähtsatele teenustele, sh veele, on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest. Kavandatava joogivee direktiivi muudatuse üks eesmärkidest ongi selle õiguse tagamine ning ühtlasi on see vastuseks esimesele edukale EL kodanikualgatusele „Right2Water“ (õigus veele), mis kogus 1,6 miljonit toetusallkirja ohutu joogivee kättesaadavuse parandamiseks. Muudatuste eesmärgiks on kasvatada inimestes ka usaldust kraanivee vastu ja vähendada pudelivee tarbimist. See omakorda aitab vähendada plastikureostust ja viia ellu jaanuaris 2018 vastu võetud EL plastikustrateegiat. Ühtlasi võimaldab joogivee parem kasutus vältida veekadusid ja panustada EL elanike süsinikujalajälje vähendamisesse. 

Kavandatavate muudatuste kohaselt täiendatakse ohutule joogiveele esitatavaid nõudeid, lähtudes uusimast teadusinfost ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest. Liikmesriigid on kohustatud parandama joogivee kättesaadavust kõigile inimestele, eriti aga ühiskonna haavatavamatele ja vähemusgruppidele, kellel praegu on joogivee kättesaadavusega raskusi. Selleks luuakse avalikesse kohtadesse joogivee punktid, korraldatakse kampaaniaid elanike informeerimiseks joogivee kvaliteedist ja õhutatakse avalikke asutusi võimaldama juurdepääsu joogiveele. Suurendamaks elanike usaldust kraanivee vastu tehakse lihtsasti kättesaadavaks info kohaliku vee kvaliteedi ja varu kohta. See peaks Euroopa Komisjoni hinnangul viima pudelivee tarbimise vähenemiseni ja aitama Euroopa majapidamistel säästa enam kui 600 miljonit eurot aastas.  

Järgmisena hakkavad direktiivi muudatuste üle arutama ja omapoolseid parandusettepanekuid tegema Euroopa Parlament ja EL Nõukogu, misjärel algavad institutsioonide vahelised läbirääkimised muudatuste lõpliku versiooni väljatöötamiseks. 

Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade


Riigikontroll: põhjavee tõhusamaks kaitseks on vaja muuta ka reegleid

Riigikontroll avalikustas jaanuaris kontrollaruande riigi tegevusest põhjavee kaitsel. Aruande kohaselt on suurele osale Eesti inimestest puhas joogivesi kättesaadav ning põhjavee kaitset plaanitakse üha paremini. Samas ohustavad põhjavett eelkõige põllumajandusest pärinev nitraadireostus ning põlevkivi kaevandamine. Kehvakesed on lood ka andmete kogumise ja kättesaadavusega, nt reostuskoormuse allikate, kanalisatsiooniga mitteliitunud majapidamiste, põhjaveeressursside kohta.

Riigikontrolli aruanne sisaldab ka konkreetseid ettepanekuid kehtivate reeglite muutmiseks. Nitraadireostuse vähendamiseks tehti mh ettepanek sätestada nitraaditundlikul alal lämmastikväetiste kasutamise maksimumkogus, kärpimaks seal suurenenud reostust ning anda Põllumajandusametile väetiste kasutamise üle järelevalve tegemise pädevus. Keskkonnaministeerium leidis, et nitraadireostuse osas peaksid olukorda parandama 2016. a veeseadusesse tehtud muudatused, mille mõju pole veel täielikult avalduda jõudnud. Maaeluministeerium leidis teise ettepaneku osas aga, et kui üldse keegi, peaks väetiste kasutuse üle järelevalvet teostama mitte nende alluvusse kuuluv Põllumajandusamet vaid hoopis Keskkonnainspektsioon.

Kaevandamise järel avalduvate mõjudega tegelemiseks tegi Riigikontroll ettepaneku luua tagatiste süsteem, mille abil kahjusid likvideerida või leevendada. Keskkonnaministeeriumi sõnul on parasjagu käimas selle teemaline uuring, mis peaks valmima 2018. a mais. Seejärel kavandatakse juba järgmisi samme.

Lisaks reeglite muutmisele pani Riigikontroll Keskkonnaametile ette, et viimane peaks jälgima, et veevõtulube ei antaks looduslikust ressursist suuremas mahus. Keskkonnaamet oli sellega nõus, rõhutades, et seda juba praktikas tehakse ning viitas, et andmebaaside uuendamisega muutub see loodetavasti veel selgemaks.

Riigikontrolli aruanne

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Riigikogu pressiteade




JÄÄTMED

Uue jäätmeseaduse eelnõu on Riigikogus kõrgendatud tähelepanu all

Riigikogu menetleb uut jäätmeseaduse eelnõu, mille üks põhilisi eesmärk on viia seaduse kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Kuna samas on eelnõus ka põhimõttelisemat laadi muudatusi (mida kirjeldasime juba oma möödunud aasta juulikuu uudiskirjas), on see tõmmanud endale paljude huvirühmade tähelepanu. Eelnõu osas on arvamust avaldanud nt Keemiatööstuse Liit, Konkurentsiamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, tootjavastutusorganisatsioonid, Jäätmekäitlejate Liit, omavalitsusliidud ja teised.

Erinevate kaasamõtlejate huvid on seejuures kohati kardinaalselt erinevad. Kui näiteks omavalitsusliidud sooviksid, et omavalitsustel peaks tulevikus olema õigus jäätmeveo korraldamiseks omavalitsuse keskselt läbi selleks loodud asutuse ning õigus jäätmevaldajatega arveldamiseks ja jäätmevoogude suunamiseks, siis Konkurentsiamet on seisukohal, et sellist jäätmeveokorraldust ei tohiks mingil juhul lubada. Just omavalitsuste rolli ja jäätmeturu liberaliseerimise küsimus on tuliseid diskussioone põhjustanud ka varem (vt nt meie 2015. a jaanuari uudiskirja pikemat uudist).

Kuna huviäratavaid teemasid on lisaks korraldatud jäätmeveole teisigi, plaanib Riigikogu keskkonnakomisjon laekunud arvamusavaldusi läbi vaadata veebruari- ja märtsikuus osade kaupa eraldi istungitel.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel (sh laekunud arvamused)

Riigikogu pressiteade



KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi praktikandid tunnevad end pärast praktikat kindlamalt

„Ma väga tahaksin, et keskkonnapoliitilised otsused arvestaksid praegusest rohkem tegeliku olukorraga ehk oleksid päriselt hästi rakendatavad ja aitaksid hoida nii looduskeskkonda kui ka inimeste heaolu ja tervist,“ ütles Tartu Ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse õppe lõpetanud ning Euroülikoolis keskkonnakaitset ja –poliitikat tudeeriv Jolanda Lipu, kui möödunud kevadel meie juurde praktikale tuli.

Loe edasi »


Jaanuarikuu uudiskirja neli loetuimat lugu

Meie igakuise uudiskirja viiesajapealine tellijaskond on jaanuarikuu uudiskirja lugudest enim huvi tundnud ühe valla ja perekonna vahelise vaidluse vastu. Aga ka Riigikohtu otsus jäätmeseaduse tõlgendamisest, lugu kliimapaketi kokkuleppest EL institutsioonide vahel ning Õiguskantsleri seisukoht lendorava püsielupaiga moodustamisele kuluva aja kohta on pälvinud suure hulga lugejate tähelepanu:

Harukadaka-Hõbekuuse juhtum: valla nõudmine tee rekonstrueerimiseks oli õigusvastane

Loe edasi »