Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi, Kaarel ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus selgitas riikliku huvi ja planeeringuala määratlemist riigi eriplaneeringus

Vabariigi Valitsus algatas 12. mai 2017. a korraldusega nr 141 Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu puidurafineerimise tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. MTÜ Emajõe Kaitseks esitas 2017.a. sügisel kaebuse, milles palus tuvastada korralduse nr 141 õigusvastasuse ning keelata riigi eriplaneeringu menetluses edasiste toimingute tegemine. Halduskohus tagastas kaebuse, leides et riigi eriplaneeringu algatamine ja menetlus ei riku kaebaja õigusi. Samale seisukohale asusid ka Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus korrates varasemat praktikat menetlustoimingute iseseisva vaidlustamisvõimaluste kohta.

Loe lähemalt


Riigikohus selgitas KMH läbiviimise kohustuslikkust ja keskkonnaeesmärkidele tuginemist loast keeldumisel

AS Generaator esitas 2010.a. vee erikasutusloa taotluse, et kasutada olemasolevat paisu Kunda jõel hüdroenergia tootmiseks. Kohtuvaidluse põhisisuks oli loa menetluses algatatud KMH lõpetamise ja loataotluse rahuldamata jätmise õiguspärasus.

Loe lähemalt


MTÜ Eesti Roheline liikumine kaotas lõplikult Reidi tee ehitusloa kohtuvaidluse

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 21.04.2017. a ehitusloa Tallinnas 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamiseks Ahtri ja Jõe tänava ristmikult kuni Russalka monumendini Pirita tee ja Narva mnt ristmikul (Reidi tee II etapp). MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL) esitas 2017. a kaebuse, milles palus ehitusloa tühistamist ennekõike põhjusel, et keskkonnamõju hindamisest (KMH) oli möödunud kümme aastat. Halduskohus ja Ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud ning Riigikohus ei võtnud ERLi kaebust käesoleva aasta oktoobri algul menetlusse. Seega jõustus mais tehtud Ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt uue KMH läbiviimine pole vajalik. Lahend on huvipakkuv eelkõige tõendamiskoormuse vaatepunktist KMH kontekstis.

Loe lähemalt


RUUMILINE PLANEERIMINE

Tallinna Halduskohus ei rahuldanud kaebuseid Rail Balticu trassivaliku asjas

Tallinna Halduskohus tegi 07.09.2018 otsuse, millega jättis rahuldamata MTÜ Avalikult Rail Balticust ja MTÜ Eesti Looduskaitse Seltsi ning Kohila valla kaebused seoses Rail Balticu trassivaliku maakonnaplaneeringutega. Asja mahukust ja keerukust peegeldab kohtuotsuse maht, mis on ligikaudu 60 lk.  

Mittetulundusühingute hinnangul ei toimunud asjas kaasamine ja järelevalve nõuetekohaselt ning riigihalduse ministril puudus planeeringute kehtestamiseks pädevus  ning esines huvide konflikt. Samuti on kaebajate arvates planeeringute lähteandmed puudulikud ja kaalutlusotsus oluliste vigadega, eelkõige trassialternatiivide ebapiisava käsitluse tõttu. Oluliste puudustega on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, sh Natura hindamise osas, sest ei kogutud piisavalt lähteandmeid, ei kaalutud piisavalt alternatiive ega käsitletud kõiki olulisi asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid. Samuti ei saa pidada leevendusmeetmeid konkreetseteks ega tõhusaiks. Halduskohus ei pidanud kaebust üheski punktis põhjendatuks. Mittetulundusühingud kaebasid otsuse edasi.

Keskkonnaõiguse Keskus nõustab kaebajaid KSH ja Natura hindamise õiguslikes küsimustes. Seetõttu ei pea me õigeks kohtuvaidluse ajal otsust sisuliselt kommenteerida. Kohtuotsusega saab tutvuda MTÜ Avalikult Rail Balticust kodulehel




KLIIMAMUUTUS

EL keskkonnaministrid leppisid kokku autode heitkoguste kärbetes

EL liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid 9. oktoobril kokku uue kavandatava määruse suhtes, millega uutele sõiduautodele ja kaubikutele kehtestataks rangemad CO₂ nõuded. Varasemalt on EL juba asunud piirama raskeveokite CO₂ heidet, millest kirjutasime juunikuu uudiskirjas.

2030. aastaks peab sõiduauto keskmine  CO₂ -heide olema 35% väiksem 2021. aasta piirnormist.

EL Nõukogu leppis kokku ühises seisukohas määruse teksti kohta ning seadis uued eesmärgid CO₂ heite jaoks. Kokkuleppe kohaselt peab uue ELis registreeritava sõiduauto keskmine CO₂-heide 2025. aastal olema 15% ja 2030. aastal 35% väiksem kui 2021. aastal kehtiv heite piirnorm. Kaubikute puhul säilitas nõukogu Euroopa Komisjoni väljapakutud sihttasemed: 15% 2025. aastal ja 30% 2030.aastal. 

Kokkulepe põhineb EL eesistujariigi Austria poolt esitatud kompromissettepanekul, mille CO2 heite kärped on suuremad kui Euroopa Komisjoni väljapakutud 30 protsenti, kuid jäävad alla Euroopa Parlamendi propageeritud 40 protsendi. Väiksemate kärbete poolt hääletasid eelkõige Ida-Euroopa riigid ja suurte autotööstustega maad eesotsas Saksamaaga, kes muretseb, et liiga ranged eesmärgid võivad kahjustada riigi eksporti ja vähendada töökohti.  

Mitmed liikmesriigid (nt Taani, Iirimaa, Luksemburg) ja keskkonnaühendused on järjekordses kompromissettepanekus pettunud. Keskkonnaühendus Transport and Environment leiab, et ettepaneku läbimineku taga on eelkõige Saksamaa tugev lobitöö ja nii Komisjon kui mõned liikmesriigid on autotootjate huve esikohale seades kaugenenud kliimaalasest juhtrollist. Autotootjad, kelle huve kokkulepe puudutab, loodavad, et edasiste läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe, mis tagab õige tasakaalu keskkonnakaitse ja Euroopa (auto)tööstusbaasi vahel. 

Edasi algavad kolmepoolsed läbirääkimised Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vahel. Esimene kohtumine toimus juba 10. oktoobril. Läbirääkimised saavad olema rasked, sest parlament pooldab 40% kärbet, mis oli juba niigi väiksem esialgu kavandatud 50% kärpest. 

Nõukogu pressiteade

ERR pressiteade


Kaheksa Euroopa kõrgeima kontrollasutuse ühisaudit: liikmesriigid pole teinud piisavalt jõupingutusi ehitiste energiatõhususe valdkonnas

Oktoobris valmis kaheksa Euroopa kõrgeima kontrolliasutuse korraldatud ühisaudit, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on riigid edendanud avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmist. Auditis selgus, et auditeeritud riigid pole teinud piisavalt jõupingutusi, et täita energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ühte keskset nõuet.  

Kaheksa EL liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Portugal, Slovakkia ja Ungari) ühisauditis leiti, et nimetatud riigid on teinud küll head tööd direktiivide konkreetsete eesmärkide ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse, kuid nõuete täideviimine on valmistanud raskusi. Näiteks on enamik riike seadnud avaliku sektori hoonete puhul direktiivist tuleneva eesmärgi rekonstrueerida igal aastal vähemalt 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks, ent selle tegevuse nõuetekohane planeerimine ja rahastamine on enamasti ebaühtlane. Samuti puudub enamik riikides järelevalve selle eesmärgi täitmiseks tehtud kulude üle. 

Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmine ei ole riigi jaoks esmatähtis.

Riigikontrolli koostatud auditis selgub, et kuigi senimaani on Eesti 3% nõuet edukalt täitnud, on ebatõenäoline, et seda suudetakse ka tulevikus teha. Nii on Rahandusministeeriumi hinnangul perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt rekonstrueerida vaid 10 000 m2 hoonepinda aastas, mis ei ole aga 3% nõude täitmiseks aastas piisav (vaja oleks 25 000 m2). Samuti ei ole nõude täitmiseks koostatud selget kava ega eelarvet, mis näitab, et valdkond on riigi jaoks väheprioriteetne. 

Riigikontroll juhtis oma auditis tähelepanu ka sellele, et paljud avaliku sektori hooned pole energiatõhusad (70%) või pole nende seisukord teada, sest osadel hoonetel puudub energiamärgis (38%). Auditi koostajate soovitus on koondada ehitusregistrisse info avaliku sektori hoonete energiatõhususe kohta, sest olemasolev register ei võimalda saada ülevaadet avaliku sektori hoonete seisukorrast ning energiatõhususest. 

Üks peamisi põhjusi, miks siiani pole hoonete energiatõhusus riigi jaoks olnud prioriteetne, võib olla asjaolu, et 3% nõude täitmise üle puudub reaalne järelevalve. Kuigi liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile igal aastal ülevaateid energiatõhususe vallas tehtud sammude kohta, ei ole komisjon rakendanud sanktsioone, kui liikmesriigid ei ole 3% nõuet ei täitnud. 

Avaliku sektori hoonete energiatõhususe nõuete täitmine on oluline, kuna see aitab kokku hoida riigi kulusid. Eestis on avaliku sektori asutuste kasutuses rohkem kui 9 miljonit ruutmeetrit hoonete pinda, mille kasutamisega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa riigieelarvest. Hoonete ülalpidamiskulusid on võimalik oluliselt vähendada neid energiatõhusamaks muutmise läbi.

 

Ühisaudit Riigikontrolli veebilehel

Riigikontrolli audit Eesti kohta




VÄLISÕHU KAITSE

WHO vaatas üle Euroopa regiooni keskkonnamüra juhised

Maailma Tervisekaitseorganisatsioon avalikustas Euroopa regiooni keskkonnamüra suunised, mis peaksid senisest paremini aitama inimeste tervist keskkonnamüra kahjulike mõjude eest kaitsta. Juhised sisaldavad teaduslikel tõenditel põhinevaid soovitusi liiklus-, raudtee-, õhusõiduki, tuuleturbiinide ja vabaajategevuste müra kohta. Suunised kujutavad endast nö „rangeid“ soovitusi, millest peaks juhinduma poliitika kujundamisel ja seadusandluses rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil.

 Võrreldes eelmiste (2009) suunistega sisaldab käesolev täiendatud tõendeid keskkonnamüra kahjulikkusest südame-veresoonkonnale ja metabolismile. Erinevalt varasemast on hõlmatud müraallikatena tuulikud ja vabaajategevused ning muudetud on tõendite hindamise süsteemi, mis võimaldab mh võrrelda pikaajalisi mõjusid lühiajaliste mõjudega. Sisuliselt omab enim tähtsust asjaolu, et esmakordselt annab suunis juhise öise mürataseme hoidmiseks 40-45 dB piires sõltuvalt müraallikast. Päevase keskmise mürataseme osas varieeruvad soovitused 45-54 dB.

Maailma Tervisekaitseorganisatsiooni suunised (ingl k)

Pressiteade Maailma Tervisekaitseorganisatsiooni kodulehel (ingl k)


Keskkonnaminister muutis õhuheidet puudutavat määrust

Eelnõude infosüsteemis avalikustati Keskkonnaministri määruse „Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtusele vastavuse hindamise kriteeriumid“ muudatused. Eelnõu koostamise ajendiks oli Euroopa Komisjoni Eestile tehtud märkus. Paranduste ja täienduste eesmärk on viia määruse tekst vastavusse direktiiviga EL 2010/75.  

Materjalid eelnõude infosüsteemis




MULLAKAITSE

Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda hoiatab: muld on võtmetähtsusega ning seda tuleb kaitsta sõltumata mulladirektiivi initsiatiivi läbikukkumisest

Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC), kuhu kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra ning Šveitsi teaduste akadeemiad, avaldas hiljuti raporti, milles kutsus Euroopa poliitikakujundajaid üles võtma meetmeid mulla bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Teadlaste sõnul omab muld võtmetähtsust pea kõigis keskkonnavaldkondades ja see ei tohiks jääda välja Euroopa poliitika päevakorrast

2006.aastal töötas Euroopa Komisjoni välja mullastiku raamdirektiivi eelnõu. Direktiivi eelnõu oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad kahjustatud pinnasega alad ning panevad paika eesmärgid ja meetmed nende kaitsmiseks. Samuti oleks liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade inventuur. 2014. aastal pidi Komisjon direktiivi eelnõust loobuma liikmesriikide vastuseisu tõttu.

Mullad hävitatakse peamiselt eluasemete ehitamisega ja kaevandamisega.

EASACi teadlaste kaheaastase töö käigus valminud raportis leitakse, et kui puudub mullastiku kaitseks loodud spetsiaalne õigusalane raamistik (nt mulladirektiiv), tuleks mullastiku kaitsta olemasolevate keskkonnaalaste meetmete abil. Selleks sobiksid hästi näiteks elupaikade direktiiv ja Natura 2000 võrgustik, mille raames on praegu teenimatult tähelepanuta jäetud mullastik, mis on kõige maa peal toimuva aluseks.

Teadlased nõuavad ka ühises põllumajanduspoliitikas muldade parandamiseks uute eesmärkide seadmist, nt läbi külvikordade rotatsiooni ja rohumaade laiendamise. Aruandes kutsuti üles rakendama põllumaa kaitseks erinevaid strateegiaid, sh ökosüsteemi teenuste strateegiat, linnade arengu ja taristu kavandamise ning mineraalide ringlussevõtu vähendamise strateegiaid.

Kliimaküsimuses toetas raport algatusi mulla süsinikusisalduse suurendamiseks ja põllumajandusliku pinnase parandamiseks, kuid hoiatas, et muldade potentsiaali arvessevõtmine atmosfääri CO₂ heitkoguste vähendamiseks on liiga optimistlik. Mullad hävitatakse peamiselt läbi eluasemete ehitamise ja kaevandamise ning nende süsiniku sisaldus väheneb kiiresti. See omakorda suurendab nii edasise globaalse soojenemise tõenäosust kui mullaviljakuse vähenemist.

Sel aastal algatas Eestis Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõust kirjutasime pikemalt juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas

EASAC raport




JÄÄTMED

Riigikontrolli avalikustas ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelauditi

Oktoobris valmis Riigikontrolli ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit, milles hinnati, kas Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja selle allasutuste tegevus ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel on võrreldes 2015. aastaga paranenud.

2015. aasta Riigikontrolli auditist „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine“ kirjutasime lühidalt ka sama aasta keskkonnaõiguse uudiskirjas

Kolm aastat tagasi tehtud auditis leidis Riigikontroll, et KeM ei ole piisavalt teinud selleks, et vähendada ohtlike jäätmete teket ja suurendada taaskasutust, ministeeriumi allasutuste tegevus ohtlike jäätmete käitlejate ohjamisel polnud tulemuslik ning riigi ohtlike jäätmete aruandlus sisaldas palju ebaõigeid andmeid. Samuti oli probleemiks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus, mida ei oldud suudetud tulemuslikult hallata. 

Äsja valminud järelaudit näitab, et võrreldes 2015. aastaga on olukord ettevõtete jäätmearuannete kontrollimisel ja ettevõtete ohjamisel paranenud. Radioaktiivsete jääkide puhul on Keskkonnaministeeriumil jätkuvalt ebaselge, kuidas käideldakse neid pärast aastat 2024. Endiselt on ka probleemiks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse majandamine. Uue probleemina on esile kerkinud käitlemist ootavate ohtlike jäätmete koguse suurenemine. 

Järelauditi kohaselt ei ole KeM endiselt seadnud ohtlike jäätmete eri liikidele vähendamise ja taaskasutamise arvulisi eesmärke ega jälgi ka olemasolevate eesmärkide saavutamist. Käitlemata ohtlikud jäätmed on hakanud kuhjuma ettevõtete ladudesse ja territooriumile ning tekib risk, et neid ei hoiustata ega käidelda nõuetekohaselt või nende käitlemise kulud, nt ettevõtte pankroti korral, jäävad riigi kanda. Riigikontrolli hinnangul on tootmistegevuse käigus tekkinud radioaktiivseid käitlemata jäätmeid kogunenud 2018. aastaks üle 470 tonni. 

Teise suurema puudujäägina tõi Riigikontroll välja, et riigi omandis olev ohtlike jäätmete käitluskeskuse Vaivaras ei ole olnud järjepidevalt töös ning endiselt on probleeme selle jätkusuutliku majandamisega. Näiteks ei võtnud keskus ohtlike jäätmeid käitlemiseks vastu 2012–2015, mille tõttu sel perioodil jõudis keskkonda reostus ning saamata jäi renditulu. Keskuse edukat majandamist on takistanud ka ebaõnnestunud operaatorite ja seadmete hanked, kohustuste ja ülesannete jaotus erinevate asutuste vahel.  

Riigikontrolli järelaudit: Keskkonnaministeeriumil tuleb seada eesmärgid ning tegevused ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks ja taaskasutamiseks.

Auditis märgitakse ka, et kuigi valitsus tegi 2016. aastal põhimõttelise otsuse rajada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik Paldiski endisel tuumaobjektil (vt uudiskirja uudis), ei ole KeM vajalike keskkonnauuringutega veel alustanud. Riigikontrolli hinnangul tuleks sellega alustada viivitamatult, et lõppladustuspaik valmiks 2040. aastaks ja reaktorisektsioonid saaksid ohutult käideldud 2050. aastaks. 

Järelauditi soovituste kohaselt tuleb Keskkonnaministeeriumil seada mõõdetavad eesmärgid ning tegevused, kuidas vähendada erinevat liiki ohtlike jäätmete teket või neid taaskasutada.

KeM peab ka kiiresti otsustama, milline asutus hakkab edaspidi haldama ja vastutama Vaivara käitluskeskuse majandamise eest, et tagada selle süsteemne ja jätkusuutlik toimimine. Lisaks peab KeM leidma raha lõppladustuspaiga rajamiseks ning edaspidi kavandama varasemast põhjalikumalt looduslike radioaktiivsete jäätmete ja jääkide käitlemist. 

Riigikontrolli audit


Pooled liikmesriikidest, sh Eesti, ei suuda arvatavasti täita EL olmejäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu määra

Euroopa Komisjon avalikustas septembri lõpus raporti ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamise kohta. Raport hoiatab 14. liikmesriigi hulgas ka Eestit, et lisameetmeid võtmata pole tõenäoline jäätmete raamdirektiivist tuleneva kohustuse täitmine. Direktiivi artikli 11(2) (a) kohaselt peavad liikmesriigid aastaks 2020 tagama, et olmejäätmetes sisalduv materjal (nagu paber, metall, plast ja klaas) valmistatakse korduskasutuseks ette või võetakse ringlusse vähemalt 50% ulatuses massist.    

Komisjoni töödokumendi kohaselt on Eestis ringlussevõtu määr, sh kompostimine, 28%. Eesti tõenäoliselt ei suuda täita direktiiviga seatud eesmärki teatud struktuursete probleemide tõttu. Nendeks on puudujäägid riigisiseses õiguses, mis tekitavad ebakindlust jäätmekäitluse korralduses, tõhusate vahendite puudumine sundimaks valdu ja linnu saavutama nõutud ringlussevõtu määra, liigiti kogumise ebatõhusus, pakendi laiendatud tootjavastutuse skeemide puudlik lõimimine korraldatud olmejäätmeveoga, kodumajapidamiste ebapiisav motiveerimine liigiti kogumiseks ja jäätmepõletusmaksu puudumine, mis ei soodusta ringlussevõttu. Töödokumendis on määratletud ka kümme abinõu, mille rakendamine peaks oluliselt vähendama riski, et jäätmete raamdirektiivi eesmärk jääb saavutamata. Muu hulgas soovitatakse Eestil kehtestada rahaline koormis, mis soodustaks ringlussevõttu ning määratleda kohaliku omavalitsuse tasandil konkreetsed määrad ringlussevõtuks, mille täitmata jätmine tooks kaasa rahalise karistuse.

Euroopa Komisjoni raport (ingl k)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

11 keskkonnaühendust avalikustasid visiooni Eesti metsanduse tulevikust

Keskkonnaühendused avalikustasid 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: www.eko.org.ee/metsavisioon


Loe edasi »


Keskkonnaühendused ootavad riigilt selget tegevusplaani kliimavaenulikust põlevkivienergeetikast loobumiseks

23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele,  et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.

Loe edasi »