Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Uus eelnõu jõustaks keskkonnaseadustiku üldosa

8. juulil avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seaduse. Seaduse esmaseks eesmärgiks on jõustada Riigikogu poolt küll juba 2011. a alguses vastu võetud, ent seni veel jõustumata üldosa seadus (v-a loamenetlust puudutavas osas). KeÜSi on koondatud küsimused, mis on asjassepuutuvad kõigi üksikute valdkondade (nt välisõhu või vee kaitse) puhul. Selles on defineeritud tähtsaimad mõisted, sätestatud keskkonnakaitse põhimõtted, isikute keskkonnaalased põhikohustused ja põhiõigused. Esialgse plaani kohaselt jõustuks KeÜS koos vajalike muudatustega valdkondlikes seadustes 1. jaanuaril 2014.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid kokkuleppe 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi osas

19. juunil saavutasid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu mitteametliku kokkuleppe seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu osas, mis suunaks ELi keskkonnapoliitikat kuni aastani 2020. Keskkonnaalane tegevusprogramm on strateegiline dokument, mis annab kõigile ELi keskkonnapoliitilistele tegevustele ühtse raamistiku. Programmide kaudu tehakse ettepanekuid uute õigusaktide kehtestamiseks või olemasolevate muutmiseks ja algatatakse arutelusid keskkonnapoliitika laiema arenguperspektiivi üle. Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel järgitud alates 1970ndate algusest. Kajastasime programmi esialgse eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirjas.

Tegevusprogrammis viidatakse pinnase kaitset reguleeriva EL õigusakti (nn mulladirektiivi) vajadusele

Seitsmendas tegevusprogrammis plaanitakse keskenduda peamiselt looduskaitsele ja ökoloogilise taluvusvõime (keskkonna võime end loomulikult taastada) tugevdamisele, jätkusuutliku, ressursitõhusa ja vähese süsinikdioksiidiheitega majanduskasvule ning keskkonnaga seotud terviseriskide tõhusale vähendamisele. Pärast Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahelisi läbirääkimisi on tegevusprogrammis otsustatud võtta täiendavaid meetmeid näiteks ohtlike kemikaalide osas. Lisaks tuuakse tegevusprogrammis välja vajadus pinnasekaitse alase õiguslikult siduva raamistiku loomiseks, mille kohta seni EL tasandil õiguslikult siduv regulatsioon puudub. Euroopa Komisjon esitas juba 2006. aastal eelnõu mulla raamdirektiivi kehtestamiseks, ent seda ei ole mõningate liikmesriikide ägeda vastuseisu tõttu senini vastu võetud.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu nii Euroopa Parlamendi kui EL Nõukogu poolt ametlikult vastu võtta.

Euroopa Komisjoni ülevaade kokkuleppe saavutamise kohta (ingl k)


Euroopa Komisjon ootab arvamusi ehitiste keskkonnasõbralikumaks muutmise kohta

9. juulil teatas Euroopa Komisjon, et on algatanud avaliku konsultatsiooni, millega soovitakse teada EL kodanike, vabaühenduste, ettevõtete ja ametiasutuste arvamust selle kohta, kuidas vähendada ehitiste keskkonnamõju. Ehitised on suure keskkonnamõjuga, nt on EL-s nende kasutamisega seotud 42% energiatarbimisest ja 35% kasvuhoonegaasidest. Samuti on ehitistega seotud 30% jäätmetest ning 50% kõigist kaevandatavatest maavaradest kasutatakse ehitussektoris.

Hetkel kehtivad EL tasandil ühtsed reeglid vaid ehitiste energiatõhususele, kuid puuduvad kriteeriumid ja reeglid hoonete kogu keskkonnamõju hindamiseks ja vähendamiseks. Seetõttu otsitakse konsultatsioonis vastust küsimusele, kuidas muuta hooned keskkonnasõbralikumaks, vähendades ka muid nendega seotud keskkonnamõjusid kogu nn „elutsükli“ vältel.

Huvilised saavad ehitiste keskkonnasõbralikkust puudutavale küsimustikule vastata kuni 1. oktoobrini.

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Konsultatsiooni veebileht (ingl k)




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Avalik konsultatsioon: kuidas parandada EL tasandil juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades 

28. juunil avas Euroopa Komisjon konsultatsiooni, et koguda arvamusi, kuidas parandada juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Hetkel on juurdepääs õigusemõistmisele reguleeritud rahvusvahelises Århusi konventsioonis, millega on liitunud nii EL kui selle liikmesriigid. EL ise ei ole vastavate sätete ülevõtmiseks aga õigusakti vastu võtnud. EL direktiivi (nn Access to Justice direktiivi) eelnõu töötati välja juba 2003. a, ent mitmete liikmesriikide vastuseisu tõttu ei ole seda kehtestatud (olukorrast annab hea ülevaate  2009. a maikuu uudiskirja uudis). Tänaseks on kaebeõigust puudutav õiguslünk osaliselt täidetud Euroopa Kohtu praktika pinnalt (nt 2011. a otsus nr C-240/09).

Alternatiivideks on Euroopa Kohtu praktika järgimine või uue EL direktiivi vastuvõtmine

Konsultatsiooni tulemuste põhjal soovitakse hinnata, kas seadusandlik tegevus EL tasandil võiks pakkuda lisaväärtust õigusemõistmisele tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks keskkonnasjades. Teiseks plaanitakse määratleda küsimused, milles oleks vajalik EL suunatud tegevus, et tagada tõhusat juurdepääsu liikmesriikide õigusmõistmisele. Konsultatsiooni taustadokumendis tuuakse välja kaks peamist alternatiivi olukorra muutmiseks. Esimene võimalus oleks jätkuvalt tugineda Euroopa Kohtu praktikale ja õiguslikult mittesiduvatele toetavatele tegevustele (nt juhendite ja koolitusprogrammide väljatöötamisele). Teine võimalus seisneks EL õigusaktide vastuvõtmises (2003. a EL direktiivil põhineva või uue eelnõu väljatöötamisel).

Konsultatsiooni raames avalikkusele suunatud küsimused puudutavad tõhusa juurdepääsu tagamise tähtsust ning võimalusi juurdepääsuks õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Küsimustikule oodatakse vastama kõiki huvilisi, nii kodanikke, ettevõtjaid kui kohtunikke. Konsultatsioon kestab kuni 23. septembrini.

Euroopa Komisjoni avatud konsultatsiooni veebileht (ingl k)

Konsultatsiooni taustadokument Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k, pdf)




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Keskkonnaministri 20. juuni 2013. a määrus nr 38 „Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvates gaasides ja heitvees“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.


Keskkonnaministri 19. juuni 2013. a määruse nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.




RUUMILINE PLANEERIMINE

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud saadeti suurele kooskõlastusringile

Justiitsministeeriumi poolt koordineeritav planeerimis- ja ehitusõiguse kaasajastamise protsess on jõudnud järgmisesse etappi. 21. juunil avalikustas Justiitsministeerium planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud Eelnõude Infosüsteemis teiste ministeeriumite, üleriigiliste omavalitsusliitude ja teistele asjaosaliste jaoks kommenteerimiseks. Eelnõud on küll kontseptuaalselt sarnased 2012. a veebruaris avalikustatud eelnõudega, mida kajastasime 2012. a märtsi uudiskirjas (planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku kohta käivates pikemates uudistes). Samas on mõlema eelnõu teatud osades tehtud olulisi muudatusi.

Uuena on PlanS eelnõus sätestatud riigi ja KOV eriplaneeringute reeglid

Näiteks olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalik oli algses planeerimisseaduse eelnõus kavandatud teha maakonnaplaneeringu tasandil. Uuendatud eelnõus on seevastu sätestatud riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon. Riigi eriplaneeringuga, mille puhul vaadeldakse võimaliku asukohana tervet riiki, planeeritaks joonehitisi (maanteid, raudteid, liinirajatisi), riigikaitselisi ehitis jmt. Samuti on Vabariigi Valitsusele antud õigus igakordselt otsustada, et riigi eriplaneering koostatakse sellise ehitise jaoks, mida pole eelnõu vastavas sättes (§ 29 lg 1) eraldi nimetatud, ent millel on oluline ruumiline mõju ja mis on seotud suure riikliku või rahvusvahelise huviga. Muud olulise ruumilise mõjuga ehitised jääksid kohalike omavalitsuste planeerida (kohaliku tasandi eriplaneeringuga). Uue eelnõu kohaselt ei toimuks ka maavarade maardlate ruumilist planeerimist. Ehitusseadustiku olulisimad muudatused puudutavad selle lisasid, ehk küsimust, millisel alusel võib ehitisi püstitada (ehitusloa, ehitise teatise alusel või ka ilma KOVi informeerimata). Hoonete puhul on eelnõu uuendatud versiooni kohaselt enamatel juhtudel vaja kas ehitusloa taotlemist või loa teatise esitamist.

KÕKi hinnangul on hea, et uute seaduste koostamine jätkub. Samas on eelnõudes mõningaid uusi sätteid, mille osas oleks vaja täiendavat arutelu. See puudutab mh riigi eriplaneeringu algatamise ja koostamise korda (nt seda, et riigi eriplaneeringu KSH aruanne koostatakse lõplikult alles pärast asukohavalikut), samuti maardlate ja maavarade kasutamise ruumilise planeerimise võimalust. Hetkel on eelnõude osas võimalik arvamusi avaldada 16. augustini. Justiitsministeeriumi ajaveebis on avalikustatud ka planeerimisseaduse varasema avaliku konsultatsiooni käigus esitatud seisukohti ning nendega arvestamist kajastav tabel.


Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõu ning nendega seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjoni kavandab strateegiat laevanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks

Euroopa Komisjon avaldas 28. juunil teatise, milles tutvustati kavandatavat strateegiat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks meretranspordisektoris. Strateegia esimese sammuna on Euroopa Komisjon esitanud määruse eelnõu, mille kohaselt peavad ELi sadamaid kasutavate suurte laevade omanikud hakkama korraldama laevade süsinikdioksiidi (CO2) heite seiret.

Euroopa Komisjoni ettepanek puudutaks kõiki EL sadamaid kasutavaid suuri laevu, sõltumata lipuriigist

Rahvusvahelise meretranspordi tekitatud heitkogus on praegu 4 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Ilma vastavate meetmete rakendamiseta prognoositakse aastaks 2050 laevanduses tekkivate heitkoguste vähemalt kahekordset kasvu. Teatise kohaselt luuakse esmalt määruse eelnõuga kogu ELi hõlmav õiguslik raamistik, mille abil saab koguda ja avaldada tõendatud andmeid kõikide ELi sadamaid kasutavate suurte laevade (kogumahutavusega üle 5 000 t) CO2 heite kohta, sõltumata laeva registreeringust. Laevaomanikud peavad korraldama CO2 heite seiret ja esitama aruande neile kuuluvate suurte laevade puhul, mis saabuvad ELi sadamatesse, väljuvad ELi sadamatest või liiguvad nende vahel. Järgmiste sammudena näeb strateegia ette meretranspordisektorile heitkoguste piirnormide seadmise ning heitmekaubanduse mehhanismide loomise.

Koostamisel oleva eelnõuga on astutud esimene samm kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks laevanduses. Euroopa Komisjon soovib kavandatavate meetmetega saavutada ülemaailmset mõju. Ettepaneku kohaselt hakatakse eeskirju kohaldatama alates 1. jaanuarist 2018.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni märgukiri korduvate küsimuste kohta samal teemal (inglise k)


Euroopa Parlament kiitis heaks plaani, millega vähendataks ajutiselt CO2 kvootide hulka

3. juulil kiitis Euroopa Parlament heaks EL otsuse eelnõu, millega plaanitakse teatud hulga EL kvooditurul kaubeldavate CO2 kvootide (lubatud heitkoguse ühikute) enampakkumised ajutiselt külmutada ehk nende müük peatada. Selle tulemusena väheneksid turul saadaolevaid kvoodihulgad. Väiksem hulk saadavalolevaid kvoote peaksid tooma kaasa nende hinnatõusu. Hetkel on kvoodihind Euroopa Liidu CO2 kvootide turul väga madal, kuna majanduslangusest jm tingituna on nõudlus vähenenud. Madal kvoodihind ei motiveeri aga heitkoguseid vähendama ega soosi taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu, seetõttu peetakse kvootide hinnatõusu Euroopa Komisjoni poolt vajalikuks. Kajastasime eelnõu ajendeid koos esialgse versiooni sisuga lähemalt KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirjas.

Euroopa Komisjonil lubatakse kvootide hulka ajutiselt vähendada alles pärast mõjuanalüüsi

Heakskiidetud eelnõu esitati Euroopa Parlamendile pärast muudatuste tegemist heakskiitmiseks juba teist korda. Esialgse eelnõu lükkas Euroopa Parlament aprillikuus tagasi. Parlamendi saadikud kartsid, et kasvuhoonegaaside heitekvootide kõrgem hind kahjustaks Euroopa tööstust ning muudaks elektri tarbijate jaoks kallimaks (kajastasime otsuse tausta lähemalt KÕKi 2013. a aprillikuu uudiskirjas).

Muudetud eelnõu kohaselt antakse Euroopa Komisjonile volitus erandjuhtudel (nt praeguses olukorras) muuta saastekvootide müügi ajastamist. Seda saab teha vaid juhul, kui eelnev mõjuanalüüs ei tuvasta olulist ohtu, et suuri heitkoguseid tekitavad EL ettevõtted kolivad oma tootmise väljapoole Euroopa Liitu. Eelnõu kohaselt oleks külmutatavate kvootide laeks 900 miljonit lubatud heitkoguse ühikut ning nende külmutamine oleks lubatud vaid ühel korral 1. jaanuaril 2013. aastal algava kaheksa-aastase ajavahemiku jooksul (nn kolmandal kauplemisperioodil).

Järgmise sammuna tuleb eelnõu heaks kiita ka EL Nõukogul.

Euroopa Parlamendi pressiteade otsuse heakskiitmise kohta

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud




ENERGEETIKA

Avalikkusele arutamiseks saadetud transpordi arengukava 2014–2020 eelnõuga plaanitakse vähendada ka keskkonnamõjusid

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 28. juunil Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile Transpordi arengukava 2014–2020 eelnõu. Tegemist on transpordivaldkonna peamise strateegiadokumendiga, milles sätestatakse tegevusplaan järgnevateks aastateks. Arengukava laiem eesmärk on transpordisüsteemi arendamine, mis võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestlikul (jätkusuutlikul) moel. Arengukava täpsemad eesmärgid lähtuvad peamiselt ELi transpordipoliitika valgest raamatust

Transpordi keskkonnamõju vähendamiseks on planeeritud nelja tegevussuuna kombineerimine:

  • sundliikumiste asendamine/vähendamine,

  • säästvamate liikumisviiside eelistamine,

  • uute tehnoloogiate (nt biogaasi, elektriautode) kasutuselevõtt,

  • negatiivsete välismõjude leevendusmeetmete (nt müraseinad, ökoduktid ja loomatunnelid) kasutamine.

Keskkonnamõju vähendamise meetoditena tuuakse arengukavas muuhulgas välja ka avalike teenuste paremat korraldamist (rohkem e-teenuseid) ja ruumilist planeerimist (kavandatakse juhendeid maakasutuse suunamiseks ning planeeringute liiklusmõju analüüsimiseks). Säästlike liikumisviiside eelistamiseks tuleks transpordi planeerimisel ja korraldamisel lähtuda nn liikuvushierarhiast, mille moodustavad (tähtsuse järjekorras) sundliikumiste vähendamine, jalgsi ja jalgrattal liikumine, bussid-trollid, rööbastransport, autotransport.

Eelnõule oodatakse avalikkuse tagasisidet 30. juulini. Arengukava kinnitab lõplikult Riigikogu.

Arengukava eelnõu ja muud materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määrus nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirjas. Eelnõusse on tehtud väiksemaid täpsustusi. 




VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnaministri 4. juuli 2005. a määruse nr 55 „Liikurmasinale paigaldatavast mootorist välisõhku eralduvate heitkoguste piirväärtused” muutmine

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille kohaselt ei kohaldata heite piirväärtuseid rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile (nt NATO peakorterile) kasutamiseks mõeldud sõidukite mootorite suhtes. 


Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määrus nr 44 „Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid“

Riigi Teatajas avaldati määrus,, eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Eelnõusse on tehtud väiksemaid täpsustusi (nt teatud tegevusvaldkondade heite piirväärtuste osas).


Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 48 „Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded“

Riigi Teatajas avaldatud määruse, mis reguleerib saasteainete sisaldust suurte põletusseadmete (soojusvõimsusega üle 50 MW) õhuheites, eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.


Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 49 „Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused ning välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid“

Riigi Teatajas avaldatud määruse eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Eelnõusse on tehtud väiksemaid täpsustusi (nt üleminekusätete osas). 


Keskkonnaministri 4. juuli 2013. a määrus nr 51 „Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise nõuded ja rakendamise juhised“

Riigi Teatajas avaldatud määruse, millega kehtestatakse üldised nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamiseks ning juhised selle rakendamiseks, eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.


Keskkonnaministri 4. juuli 2013. a määrus nr 52 „Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise teate vorm ja registreerimistõendi vorm“

Riigi Teatajas avaldatud määruse, mis sisaldab vorme orgaanilisi lahusteid väiksemates kogustes kasutavate ettevõtete registreerimiseks, eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Eelnõusse on tehtud väiksemaid täpsustusi




VESI

Euroopa Komisjon ootab arvamusi fosfori säästvama kasutuse kohta

8. juulil teatas Euroopa Komisjon, et on algatanud arutelu fosfori säästvama ja jätkusuutlikuma kasutamise kohta. Fosfor on põllumajanduses tähtsaks aineks, seda kasutatakse nii põldude väetamiseks kui ka loomasöödas. Fosfori looduslikud varud on piiratud (ELis asub vaid üks kaevandus ning suur osa fosforist imporditakse) ning samas raisatakse seda ELis ulatuslikult, põhjustades seeläbi veekogude eutrofeerumist ja kinnikasvamist, mis on probleemiks ka Eesti siseveekogudes ja Läänemeres.

Algatatud arutelu käigus ootab Euroopa Komisjon kõigi osapoolte, sh üksikisikute, vabaühenduste ja ettevõtete seisukohti, kuidas kasutada fosforit selliselt, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele ning vältida selle kasutamise soovimatuid kõrvalmõjusid. Konsultatsiooni aluseks olevas teatises on lähemalt selgitatud arutelu taustaks olevaid probleeme ja võimalikke lahendusi, samuti toodud mõningad konkreetsed küsimused, millele Komisjon vastuseid ootab. Samas on oodatud ka kõik muud temaatilised küsimused ja ettepanekud.

Arvamusi ja ettepanekuid oodatakse 1. detsembrini.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Teatis taustainfo ja peamiste küsimustega (pdf)


Määruse muutmisega pikendatakse vedelsõnniku ja virtsahoidlate katmise nõude täitmise tähtaega

4. juulil avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruse nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ muudatused. Määrusega täpsustatakse nõudeid sõnnikuhoidlatele ja muudetakse hoidlate katmise kohustus tootjatele lihtsamaks. Käsitlesime eelnõu sisu KÕKi 2013. a veebruarikuu uudiskirjas.

Eelnõusse on tehtud mõningaid sisulisi täiendusi ja muudatusi. Esiteks on täpsustatud ja täiendatud sõnniku säilitamise tingimusi aunas üle kahe nädala. Muudatuste kohaselt võib ladustamiskoha pinnase katta lisaks lekkekindlale materjalile ka vett imava materjaliga, näiteks vähemalt 20 cm paksuse turba- või põhukihiga. Teiseks pikendati tähtaega vedelsõnniku ja virtsahoidlate katmiseks. Varem kehtinud nõuete kohaselt oleks vedelsõnnikud ja virtsahoidlad olema kaetud 31. detsembriks 2008. a (nitraaditundlikel aladel) või 1. jaanuariks 2013. a (mujal). Kui eelnõu esialgses versioonis oli uueks tähtajaks 1. jaanuar 2014, siis vastu võetud määrusega pikendati seda veelgi 1. jaanuarini 2015. a. Kolmandaks tunnistati kehtetuks määruse lisa, millega sätestatakse mineraalväetisega aastas haritava maa hektari kohta lubatud lämmastiku kogused, kuna vastavad normid plaanitakse kehtestada veeseaduse alusel eraldi määrusega.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded“ muudatused Riigi Teatajas


Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse eelnõu menetlus jätkub

Keskkonnaministeerium saatis 2. juulil Eelnõude infosüsteemis Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) muutmiseks, mille peamiseks eesmärgiks on muuta vee-ettevõtja määramise korda. Kui kehtiva õiguse kohaselt määrati vee-ettevõtja konkurentsiseaduse alusel avaliku konkursi korras, siis eelnõu kohaselt tuleks vee-ettevõtja leida riigihankega. See teeb omakorda lihtsamaks vee-ettevõtja määramise otsuse vaidlustamise. Kui avaliku konkursi alusel sõlmitud lepingut saab vaidlustada ainult kohtus, siis riigihangete seaduse alusel sõlmitud lepingut saab vaidlustada riigihangete komisjonis, mis omakorda peaks eelnõu seletuskirja kohaselt protsessi kiirendama. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a veebruarikuu uudiskirjas seoses selle esitamisega esmasele (ministeeriumidevahelisele) kooskõlastusringile.

Ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil on eelnõusse tehtud mitmeid sisulisi ja sõnastuslikke täiendusi ja täpsustusi. Muuhulgas on muudetud järelevalve teostamise korda. Lisaks valla- või linnavalitsusele, Konkurentsiametile ja Keskkonnainspektsioonile plaanitakse järelevalve teostamise õigus anda ka Keskkonnaametile. Nimelt tuleb vee-ettevõtjail esitada ametile ehk vee-erikasutusloa andjale andmeid ohtlike ainete kohta, mida vee-ettevõtja kliendid juhivad ühiskanalisatsiooni. Selle informatsiooni põhjal saab Keskkonnaamet seada vee erikasutuslubadesse vajalikke tingimusi (nt seada piirväärtused ohtlike ainete osas või seada nende ainete osas täiendav seirekohustus). Arvestades, et kavandatava veeseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt plaanitakse vee erikasutusload muuta tähtajatuks (vt eelnõu kohta lähemalt KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirjast), on Keskkonnaameti pädevuse suurendamine oluline.

Teiseks täpsustataks kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt teostatava järelevalve korda (nt määratletaks järelevalve teostamise ulatus ja kontrollimiseks õigustatud isikud). Eelnõusse on tehtud ka mitmeid teisi muudatusi, millega on võimalik tutvuda Eelnõude Infosüsteemis

ÜVVKS muutmise eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Veeseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati veekaitse ja üleujutusohu riskide hindamise nõuete muudatused, mille sisu tutvustasime KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas, pärast nende vastuvõtmist Riigikogu poolt.


Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määruse nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrusega jaotati mitmed varasemad põhjaveekogumid mitmeks väiksemaks veekogumiks. Määrusega võetakse täielikult üle EL direktiivi 2006/118/EÜ (põhjaveedirektiiv) põhjaveekogumite keemilise seisundi hindamise sätted ning EL direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika alane raamdirektiiv) põhjaveekogumite moodustamise ja veemajanduskavade koostamisega seotud sätted.




MEREKAITSE

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ

Euroopa Liidu Teatajas avaldati direktiiv avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutuse tagamiseks, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjas




MAAPÕU

Maapõueseaduse muudatuste eelnõu täiendaks nimekirja juhtudest, mil kaevandamislubasid võib muuta avatud menetluseta

Keskkonnaministeerium on 2. juulil esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile maapõueseaduse (MaaPS) muudatuste eelnõu. Eelnõus plaanitakse täiendada ja muuta üldgeoloogilisi uurimistöid, maavara geoloogilisi uuringuid, maavara kaevandamist ning maapõue muid kasutamise viise käsitlevaid sätteid. Mitmed muudatused seonduvad sõnastuse parandamise ja täpsustamisega, ent lisaks plaanitakse teha ka mõned sisulised muudatused.

Ühe olulisema muudatusena plaanitakse muuta maardla keskkonnaregistrisse kandmise otsustamise korda. Kui kehtiva õiguse kohaselt tuleb maardlana keskkonnaregistrisse kandmise üle otsustada keskkonnaministril, siis eelnõuga antaks see õigus teatud maavaravarude osas (nt kruusa, liiva, lubjakivi) üle keskkonnaregistri volitatud töötajale. Olemuselt komplitseeritud kaevandamisega (nt suuremate pindalade ja sügavuste tõttu) seotud ja suurema keskkonnamõjuga maavaravarude puhul (nt põlevkivi, fosforiit) jäetaks maardlana keskkonnaregistrisse kandmise üle otsustamise õigus ka edaspidi keskkonnaministrile. Lisaks sätestataks reeglid keskkonnaregistris arveloleva maavaravaru ümberhindamiseks või mahakandmiseks. Teine olulisem muudatus puudutaks kaevandamisloa muutmist ilma avatud menetlust läbi viimata. Eelnõuga lisataks mõned uued juhud, mil see oleks lubatud, (näiteks kui mäeeraldise piires oleva maavaravaru loale kantud kogus või kvaliteet on ümberhinnatud). Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole neil juhtudel avatud menetluse sätete kohaldamine vajalik, kuna loa muutmisega ei anta kaevandajale täiendavaid õigusi keskkonnakasutuseks, ei koormata keskkonda, ei rikuta ega kitsendata puudutatud isikute õigusi.

Eelnõusse on tehtud ka mitmeid teisi muudatusi, millega on võimalik tutvuda Eelnõude Infosüsteemis. Need puudutavad näiteks reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamist, geoloogilise teabe esitamist ja säilitamist, maavaru kaevandamise mahu aruande adressaati, kaevandamisõiguse loovutamist, maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise üle otsustajat ning kaevandatud kaevise kuuluvust. Samuti plaanitakse mitmeid sõnastuslikke täpsustusi ja korrektuure, et vähendada MaaPS mitmeti tõlgendamist.

MaaPS muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




METSANDUS

Vabariigi Valitsus asub arutama metsaseaduse põhjalikke muudatusi

8. juulil edastas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele põhjalikud metsaseaduse muudatused, mille kooskõlastamist ministeeriumidega alustati juba eelmisel suvel (kajastasime seda 2012. a augustikuu uudiskirjas). Eelnõu näeb ette mitmete metsade majandamise piirangute leevendamist. Põhjustena tuuakse eelnõu seletuskirjas ühelt poolt välja soovitust oluliselt väiksemaid raiemahte, teiselt poolt aga tõhustunud riiklikku järelevalvet ning metsaomanike suuremat õiguskuulekust.

Oluliselt soodsamaks muutuks olukord väiksemate metsamaade omanike jaoks. Kuni 5 ha suuruse metsaalaga kinnistutel saaks raieid teostada ilma inventeerimisandmeid kogumata ja esitamata (kehtivas õiguses on piiriks 2 ha). Samuti lubataks ilma metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu aastas kinnistu kohta, sõltumata kinnistu suurusest (hetkel kehtib piirang, et ühe hektari kohta tohib metsateatist esitamata raiuda kuni 3 tihumeetrit puitu). Kõiki metsaomanike puudutab muudatus, mille kohaselt lubataks senisest suuremaid lage- ja turberaielanke; kui raieala asub ühel metsaeraldisel, lubataks raiet selle koguulatuses. Samuti muutuks metsateatise esitamise ja menetlemise kord. Elektrooniliselt avalikustatud inventeerimisandmete olemasolul lubataks raiet elektrooniliselt (riiklikkusse registrisse) esitatud metsateatise alusel, ilma et Keskkonnaamet peaks tegema teatisele lubava märke.

Eelnõu seletuskirjas ei arvestata uusimate  raieandmetega, mis näitavad raiemahtude hüppelist kasvu alates 2010. a

Eeltoodud leevenduste põhjendamisel tuginetakse seejuures vananenud andmetele (eelnõu seletuskirjas on viidatud raiemahtudele kuni 2009. a). Uuemate raieandmete kohaselt on pärast 2009. a raiemahud hüppeliselt suurenenud, seda eriti erametsades. Seetõttu võiks KÕKi hinnangul olla põhjendatud kõigi väljapakutud muudatuste mõjude ja põhjendatuse täiendav hindamine lähtudes muutunud olukorrast metsanduses ja vältimaks raiemahtude suurenemist üle jätkusuutliku taseme.

Metsaseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

EL Nõukogu kiitis heaks eelnõu, mis lubaks laevaromude käitlemist vaid ohututes lammutuskohtades

27. juunil kiitis EL Nõukogu heaks uue EL määruse eelnõu, millega tagatakse Euroopa laevade ringlusse võtmine üksnes töötajatele ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. Eelnõu ajendiks on paljude Euroopa laevade lammutamisele viimine Lõuna-Aasias asuvatesse nõuetele mittevastavatesse lammutuskohtadesse, kus leiavad aset sagedased õnnetused töötajatega, on oht nende tervisele ning tekib suur keskkonnasaastatus. Nimelt puuduvad enamikes sellistes lammutuskohtades ohtlike materjalide (nt asbest, polüklooritud bifenüülid (PCBd), tribüültina ja õlisete) käitlemiseks vajalikud keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed.

Eelnõu kohaselt lubataks Euroopa laevu ringlusse võtta üksnes nõuetele vastavate lammutuskohtade loetellu kantud paikades, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Komisjoni kodulehel. Euroopa Komisjon võib nimekirja regulaarselt uuendada. Eelnõu sisu tutvustasime lähemalt KÕKi 2012. a aprillikuu uudiskirjas

Järgmise sammuna tuleks eelnõu ka Euroopa Parlamendi poolt ametlikult vastu võtta (plaanitud käesoleva aasta sügisel).

Euroopa Komisjoni laevade ringlusse võtmise teemaline veebileht (ingl k)


Keskkonnaministri 20. juuni 2013. a määrus nr 37 „Jäätmepõletustehastest ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad“

Riigi Teatajas avaldatud määruse eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.


Keskkonnaministri 20. juuni 2013. a määrus nr 39 „Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning heitvees“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Eelnõusse on tehtud väiksemaid täpsustusi (vesinikfluoriidi mõõtmiste osas).


Keskkonnaministri 20. juuni 2013. a määrus nr 40 “Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkiva heitvee saasteainete heite piirväärtused ning suublasse juhitava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mille eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.


Keskkonnaministri 20. juuni 2013. a määrus nr 41 „Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele“

Riigi Teatajas avaldatud määruse eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas. Määruse eelnõu võeti sisuliste muutusteta vastu.