Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa muudatused tõid kaasa ka väiksemad muudatused rakendusaktides

Seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatustega muudeti jaanuaris-veebruaris ka järgmisi määruseid:

1) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu”. Muudatustega asendati termin „kasvuhoonegaaside heitkoguse luba (edaspidi heitkoguse luba)” terminiga „keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba kauplemissüsteemis osalemiseks (edaspidi kauplemissüsteemi luba)”.

2) Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Muudatuse kohaselt ei ole edaspidi enam üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu läbiviimisel vaja keskkonnamõju eelhinnangut. Võimalus keskkonnamõju hindamise algatamiseks jääb siiski alles, kuna need tegevused liigitatakse nüüd muude tegevuste alla, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega tuleb edaspidi igakordselt hinnata, kas keskkonnamõju eelhinnang on vajalik või mitte, kuid see pole enam igal juhul kohustuslik.

3) Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. aasta määrus nr 68 „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord”. Määruse uueks pealkirjaks sai „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“. Muudatusi tehti aruannete esitamise ja selle kontrollimise korras, samuti aruande vormis.

4) Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Määruse pealkiri on nüüdsest „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm”. Määrusega tunnistati kehtetuks sätted, mis reguleerisid välisõhu saastamisega seotud registreeringu aastaaruannet ja selle esitamise korda.

5) Võeti vastu keskkonnaministri 23.01.2020 määrus nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ ning sama määrusega tunnistati kehtetuks varasem määrus „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“. Uuest määrusest on välja jäetud aruannete vormid ning aruannet saab edaspidi Keskkonnaametile esitada vaid keskkonnaotsuste infosüsteemis.

Lisaks on menetluses Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ ning keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ muutmise eelnõu. Esimeses olulisi sisulisi muudatusi ei plaanita, lisatakse vaid selgitavad lõiked uute andmete lisandumise kohta, täpsustatakse määruse sõnastust ja täiendatakse lisa 4 tabelit, samuti tehakse mõned täpsustused ja täiendused lisa märkuste osas. Teises viiakse määrus kooskõlla maapõueseaduse muudatusega, mille kohaselt esitatakse vastavad andmed edaspidi koos maavara kaevandamise mahu aruandega.

Valitsuse 23.1.2020 istungi kommenteeritud päevakord (p 3)

Vabariigi Valitsuse 23.01.2020 määrus nr 2 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatustega

Keskkonnaministri 28.01.2020 määrus nr 9 „Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine





KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon plaanib uut kliimaseadust

Euroopa Komisjon algatas 28. jaanuaril avaliku arutelu ELi kliimaseaduse üle. Uue õigusaktiga muudetaks ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks. Kliimaseadus on üks osa ELi nn rohelisest leppest, millest kirjutasime pikemalt 2019. a detsembrikuu uudiskirjas. Õigusakt loodetakse avalikustada juba märtsis ning vastu võtta enne ÜRO novembrikuist kliimakonverentsi Glasgows.

Nn kliimaseaduse mõte on distsiplineerida kõiki liikmesriike ja EL asutusi astuma vajalikke samme, et täita kliimaneutraalseks olemise lubadus aastaks 2050. Ühtlasi tekib sellega ka seaduslik alus liikmesriikide jt vastutusele võtmiseks, kui lubadusi ei peeta.

Kliimaseaduse ühe eesmärgina soovitakse luua võimalus kliima-alaseid kohustusi rikkuvaid liikmesriike vastutusele võtta.

Komisjonil ja teistel poliitikakujundajatel on seega ees tihe ajakava enne ÜRO novembrikuist Glasgow kliimakonverentsi. Kui komisjoni kliimaseaduse ettepanek avalikustatakse märtsis, peaks parlamendi keskkonnakomisjon selle üle hääletama juunis. Arutelu komistuskiviks võib saada see, et enamus parlamendiliikmeid toetab aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, komisjon aga 50% võrra ja kaalub eesmärgi tõstmist 55% -ni. Suvel peab valmima ka Komisjoni kulude-tulude analüüs, mille põhjal saab kliimaseaduse eesmärgid ja kokkulepped paika panna.

Tõenäoliselt on protsessi jooksul oodata erinevate huvide kokkupõrkeid ka teistelt tasanditelt. Näiteks erinevatelt tööstussektoritelt (sh terasetööstus), kes paluvad tõenäoliselt seadusandjalt kliimaseaduse alusel erikohtlemist. Keskkonnaühendused omakorda nõuavad, et kliimaseadus lähtuks teaduslikest alustest. Kliimaaktivistid nõuavad kasvuhoonegaaside vähendamist 65%.

Climate Action Network Europe direktori Wendel Trio sõnul on 2050. aasta arutelu küll oluline, ent prioriteedina tuleks käsitleda hoopis 2030. aastaks seatud eesmärke.

Euroopa Komisjon on seni keeldunud nimetamast riike, kes pole suutnud oma 2030. a seatud eesmärkide täitmise riiklikke energia- ja kliimakavasid õigeaegselt esitada. EL-i riigid pidid oma lõplikud versioonid esitama 1. jaanuariks, kuid vaid veidi üle poole liikmesriikidest pidasid tähtajast kinni. Surve suureneb veelgi, sest vahepeal ametisse asunud  uus EL-i täitevvõim lubab muuta Euroopa aastaks 2050 maailma esimeseks kliima-neutraalseks mandriks ja reastada ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi 40% -lt 55% -le 2030. aastaks, võrreldes 1990. aasta tasemega. Seega tuleb riikidel järjest rohkem pingutada, et eesmärkide seadjatega sammu pidada. Ka praegu kavandatav uus kliimaseadus järeleandmisi ei tee.

Euractiv kliimaportaal




ENERGEETIKA

Riigikogu arutab biokütuse nõuete paindlikumaks muutmist

Jaanuari lõpus läbis Riigikogus esimese lugemise vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta paindlikumaks vedelkütuste biokomponendi nõuete täitmist. Muudatused valmistas ette majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, seletuskirja kohaselt on probleemi esile toonud vedelkütuste müüjad. Lisaks muudatustele biokomponendi nõude täitmise korralduses, luuakse biometaani, elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemiseks digitaalne kauplemisplatvorm.

Eelnõu kohaselt ei tuleks biokütuse osakaalu tagada mitte liitri-, vaid poolaasta põhiselt.

Olulisima muudatusena näeb eelnõu ette, et kui senini pidi iga vedelkütuse liiter sisaldama nii füüsiliselt kui statistiliselt vähemalt 10% biokütust, siis edaspidi on arvestus mitte liitripõhine vaid kohustus tuleb täita poolaasta jooksul müüdud kütuse kohta tervikuna. See võimaldab seletuskirja kohaselt paremini arvestada sellega, et teatud hooajal on biokütused odavamad ning loob eelduse selleks, et kohustused oleks võimalik täita tarbija jaoks soodsama hinnaga (eeldusel, et kütusemüüjad soodsamaid sisendhindu ka tarbijatele müügi hinnas kajastavad). Samuti lahendaks muudatus mured, mis on seotud 1. põlvkonna biokütuste säilivuse ja külmakindlusega.

Teise olulise muudatusena luuakse biometaani, elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemiseks digitaalne kauplemisplatvorm. Platvormil oleks võimalik kaubelda kogu maanteetranspordis kasutatud biokütuse, s.h biometaani, vedela biokütuse ja elektrienergia statistikaga ning see annaks nn statistikakaubandusest parema ja läbipaistvama ülevaate. Täna põhineb statistikakaubandus kahepoolsetel tehingutel, millest ülevaade sisuliselt puudub.

Suurem osa muudatusi jõustuks plaani kohaselt juba 1. juulist, väiksemad-detailsemad muudatused ka hiljem.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel





VESI

Oktoobris jõustunud veeseaduse rakendusaktide väljatöötamine jätkub endiselt

Seoses 1. oktoobril vastu võetud uue veeseadusega (VeeS) jätkub rakendusaktide väljatöötamine. Juba eelmisel aastal kinnitati ja muudeti rida määrusi, mille kohta kirjutasime 2019. a novembrikuu uudiskirjas

1)     Keskkonnaministri 16.01.2020 määrus nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord

Määrusega kehtestatakse veekasutuse aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord. Määrus sätestab, et veeloa omaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis aruandeaastale järgneva aasta 31.jaanuariks. Aruannet kontrollib Keskkonnaamet.

Määrus jõustus 24. jaanuaril. 

2)     Keskkonnaministri määrus „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (eelnõu)

Määrusega kehtestataks vesiviljeluskasvandusele veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ning seire nõuded. Vesiviljelus on veeorganismide kasvatamine inimese poolt selleks loodud tingimustes, kus tootlus ületab veekogu loodusliku tootluse. Eestis kasvatatakse lisaks kaladele ka jõevähki ning katsetatakse karpide ja vetikate kasvatamist. Varasemalt on vesiviljelusele rakendatud heitvee veekogusse juhtimise nõudeid. Uues veeseaduses käsitletakse vesiviljelusest ärajuhitavat vett heitveest eraldi ja seetõttu on vaja kehtestada eraldi määrus.

Eelnõu kohaselt on vesiviljeluskasvandus ehitis, rajatis või seade, mis on mõeldud toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused sama ruumala kohta. Vesiviljeluskasvandused jagunevad kalakasvandusteks, vähikasvandusteks, vetikakasvandusteks, karbikasvandusteks ja muuks nimetamata kasvandusteks.

Määruse eelnõu sätestab kasvanduses veekeskkonda lisanduvate saasteainete arvestuse alused ja saasteainete kogused. Saasteainete all peetakse silmas eelkõige lämmastiku- ja fosforikoormust, mis algab kalasööda lisamisega. Toitainekoormuse teke kasvanduses sõltub näiteks lisatud sööda kogusest, sööda toitainesisaldusest, sööda lisamise kiirusest jne. Seetõttu on üldise nõudena sätestatud, et kasvanduses kasutatava sööda valimisel tuleb eelistada sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab loodusressursside jätkusuutliku kasutamise.

Eelnõu sätestabki, et veekeskkonda lisanduva saasteainete arvestuse aluseks on kasvanduse söödakasutus ning annab valemid kasvandusest veekeskkonda lisanduva fosfori ja lämmastiku koguse arvutamiseks. Söödakasutuse kohta tuleb vesiviljeluskasvanduses pidada igapäevast arvestust.

Lisaks sätestataks eelnõukohase määrusega veel veevõtu- ja veekäitlus- ning settekäitlusnõuded. Üldine nõue on, et vesiviljeluskasvandust tuleb käitada nii, et selle veekasutus oleks säästlik. Samuti tuleb kasvanduses kasutada sette eraldamiseks tehnoloogiat ja setet ei tohi juhtida suublasse. Kasvandusest pärit sete on veeseaduse järgi orgaaniline väetis ning sette hoidmine ja käitlemine peab toimuma selliselt, et selle tulemusel ei saastata pinna ega põhjavett.

Määrusega kehtestataks seirenõuded, mille kohaselt peab pädev asutus vaatama üle kalakasvandustest pärinevad heited ja ökoloogilise mõju. Vesiviljeluskasvanduse kohustus on teha kasvandusest väljajuhitava vee seiret ja pidada käitamispäevikut.

Määrus on kavandatud jõustuma hiljemalt 1.oktoobril 2020.

 

3)     Keskkonnaministri määrus „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (eelnõu)

Tegemist on Keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 uue tervikteksti kehtestamisega. Eelnõuga tehtaks uude määrusesse ka mõned uuendused. Muudetaks pinnavee tüpoloogia ja hindamissüsteemi osa, samuti korrigeeritaks pinnaveekogumite nimestikku ja pinnaveekogumite piire.

Pinnavee seisundi hindamise metoodika on viimase kümne aastaga oluliselt edasi arenenud. Eelnõuga lisataks sätted, mis peegeldavad uuenenud hindamismetoodikat. Pinnaveekogumite seisundi korrigeeritud hindamissüsteem on tegelikult juba kasutuses ja pärast eelnõukohase määruse jõustumist loobub Keskkonnaagentuur pinnavee seisundi hindamisest kahe paralleelse hindamissüsteemi abil.

Eelnõukohase määrusega kohaldataks pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudele (nt territoriaalmerele) saasteainete piirväärtusi sarnaselt pinnaveekogumitele. Pinnaveekogumiga hõlmamata jõgedele ja järvedele kehtestataks üldised hindamise põhimõtted ja kirjeldataks, mida tähendab hea seisund nende veekogude jaoks.

Eelnõu muudatustega korrigeeritaks terminite sõnastust uues veeseaduses täpsustatud terminite järgi.




KIIRGUS

Uus riiklik arengukava võtab luubi alla radoonikiirgusest lähtuva ohu vähendamise

Jaanuaris valmis Keskkonnaministeeriumis kiirgusohutuse riiklik arengukava (KORAK) kuni aastani 2027. Eelmine riiklik arengukava kehtis 2008-2017. Koos arengukavaga valmis ka radooni riiklik tegevuskava, samuti ajakohastati radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava.

Arengukava üldine eesmärk on kiirgusohutuse tagamine, ent sellel on mitmed strateegilised alameesmärgid. Näiteks soovitakse vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohte, eelkõige puudutab see  radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamist Paldiskis olevate jäätmete ohutuks ladustamiseks. Üheks eesmärgiks on ka suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest ja vähendada eelkõige radoonist tingitud terviseriske. Seda eesmärki aitavad saavutada sellised tegevused nagu Eesti pinnases radooni sisalduse määramine; radooniohtlike alade piiritlemine; radooniohtlikel aladel asuvate töökohtade ja üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad) siseruumide radoonikiirituse vähendamine.

Uus arengukava näeb radooni osas ette jätkuva ohtliku gaasi leviku kaardistamise ja sellest lähtuva kiirituse vähendamise.

Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust umbes seitse korda raskem, see tekib raadiumi radioaktiivsel lagunemisel, mis omakorda on uraani radioaktiivse lagunemise produkt.

Kõrget radoonisisaldust võib leiduda pea kõikjal Eestis – Eriti radooniohtlik on Põhja-Eesti, kuid ohtlikke alasid esineb ka Kesk- ja Lõuna-Eestis. Eesti Geoloogiateenistus on aladest koostanud täpsema ülevaate. Inimene oma meeltega radooni ei tunne, see on ohtlik eelkõige sissehingamisel. Pikaajaline viibimine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.

Tänapäevased ehitised on väga hästi tihendatud ja kui radoon põranda kaudu hoonesse satub, ei pääse ta sealt enam lihtsasti välja. Inimesed aga veedavad järjest enam aega siseruumides. Radooniohu vähendamiseks saavad inimesed ise palju ära teha. Kui on teada, et kodu asub radooniohtlikus piirkonnas, tuleks lasta radoonitaset mõõta. Keskkonnaministeeriumi soovitusel peaksid mõõdetud saama radooniohtliku piirkonna eelkõige soklikorruse ja esimese korruse elu- ja tööruumid.

 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaart


Kiirgusseaduse muudatused kohustaksid käitajaid kiirgusdooside ületamist senisest enam analüüsima

Riigikogu menetlusse on jõudnud Valitsuse algatatud eelnõu, millega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid nn Euratom direktiivi nõuetele. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruar 2018. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.

Olulisema muudatusena tekiks kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Kui praegu peab ametit üksnes teavitama sellise juhtumi toimumisest, siis edaspidi peaks kiirgustegevusloa omanik analüüsima igat sündmust, mille käigus on töötaja või elanik saanud kiiritada. Samuti peaks ta esitama uurimistulemused ja teabe selle kohta, milliseid parandusmeetmeid ta kavatseb kasutusele võtta selliste sündmuste vältimiseks. Kiirgusloa omaniku halduskoormust see nõue ei suurendaks, kuna ka kehtiva seaduse kohaselt peavad nad välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse süsteemi, mis mh sisaldab ka eespool mainitud sündmuste uurimist ja parandusmeetmete väljatöötamist.

Kui siiani tuli Keskkonnaametit lubatust suurema doosi saamisest vaid teavitada, siis eelnõu järgi tuleks iga sündmuse kohta läbi viia põhjalikum analüüs. 

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis kiirgusallikatega seotud juhtumite, kus töötaja saab kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmääradest suuremat kiirgusdoosi, esinemise tõenäosus väga väike. Enamasti on need tingitud sellest, et töötaja ise eirab teadlikult kiirgusohutusnõudeid ning võtab mugavuse nimel riske, nt kui meditsiinitöötaja jätab selga panemata pliipõlle või ei kasuta oma silmade röntgenkiirguse eest kaitsmiseks kaitseprille.

Lisaks võetaks seadusesse nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal töötajatele varalise või muu soodustuse pakkumise kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest. Siin on mõeldud näiteks olukorda, kus tööandja soovitab töötajal kiirguskaitsevahendeid mitte kasutada, et tööprotsessi kiirendada, ning annab selle eest töötajale näiteks vaba päeva või määrab lisatasu.

Eelnõuga tehakse veel teisi väiksemaid muudatusi ja täpsustusi. Näiteks täiendatakse kiirgusseadust Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded puudusid. Sisuliselt tähendab see, et Keskkonnaameti tunnustab välisriigi kiirgustegevusloa omanikke, kes teevad Eesti Vabariigi territooriumil kiirgustöid. Nende üle teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon.

Seaduse muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras, mõned osad käesoleva aasta juunist.

 

Valitsuse istungite päevakord

Eelnõu materjalid Riigikogu Eelnõude süsteemis





KALANDUS

Riigikogu menetleb eelnõu, mis püüab lahendada Peipsiääre kalurite muresid rääbise ja tindi püügil

Riigikogu menetluses on kalapüügiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on täiendada kalapüügi sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Lahendus oleks analoogne sellega, mida täna kasutatakse Pärnumaal räimepüügil kastmõrraga.

Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega soovitakse Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Seal on ettevõtjal kindel kvoot püügivahendi, mitte ettevõtte kohta. Sellisel juhul ei saa aastasaaki püügivahendist eraldi võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit ning lubatud saak on määratud vahendi juurde. Sellist püügikorraldust saab kasutada selliste püügivahendite puhul nagu kastmõrd ja tindimõrd, mis püüavad üht peamist sihtliiki ja marginaalselt muid liike – kastmõrraga räime ja rääbist ning tindimõrraga Peipsi tinti.

Eelnõus väljapakutav lahendus oleks analoogne Pärnumaal kastmõrraga räimepüügil kasutatavaga.

Eelnõu muudatuse kohaselt kehtestataks lubatud tindi aastasaak sarnaselt kastmõrrale ka tindimõrrale. Samuti kehtestatakse nõue, et kui kast- ja tindimõrdadega püütud tindi ja rääbise aastasaak on ammendunud, tuleb püük kast- ja tindimõrdadega lõpetada. Kui kehtiv seadus näeb ette lubatud saagi vähendamise, kui kalur on püüdnud talle kastmõrra kohta lubatud aastasaagist rohkem kala, siis muudatusettepaneku kohaselt kohaldatakse seda edaspidi üksnes merel püütud kala kohta. Seega edaspidi arvestataks Peipsi järvel tindi- või kastmõrraga üle püütud Peipsi tindi või rääbise aastasaak järgmisel aastal loale kantavast aastasaagist maha.

Eelnõu läbis 12. veebruaril Riigikogus esimese lugemise ning saadeti arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsusele, kes arutas eelnõud oma  20. veebruaril istungil. Maaeluministeeriumi ettepanekul toetas valitsus eelnõud.

Eelnõu materjalid

Maaelukomisjoni pressiteade




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

17.03 Tasuta koolitus kohalike omavalitsuste ametnikele: Keskkonnaalastele teabenõuetele vastamine ning avalikkuse kaasamine keskkonnaasjades

Keskkonnaõiguse Keskus ootab kohalike omavalitsuste ametnikke koolitusele, mille sisu on Eesti ja EL õigusest tulenevad nõuded keskkonnateabe avalikustamisel ja kaasamisel keskkonnaasjadesse. 


Loe edasi »