Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus selgitas kohalike omavalitsuste võimalusi keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest (3-17-796)

Riigikohus tegi 9. oktoobril otsuse kohtuasjas, kus oli vaidluse all, kas kohalikul omavalitsusel oli õigus keelduda turbakaevandamise lubadele nõusoleku andmisest olukorras, kus ta soovis esmalt välja selgitada piirkonna joogivee halva kvaliteedi põhjused ning leida neile lahendus. Riigikohus leidis, et otsused nõusoleku andmisest keeldumiseks olid õiguspärased. Kuna kaevandamisloale omavalitsuste poolt nõusoleku andmisega seoses on sageli praktikas vaidlusi, anname järgnevalt pikema ülevaate vaidlusest ning Riigikohtu seisukohtadest.

Loe lähemalt


Eesti asus toetama EL eesmärki saavutada sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsus

Valitsus kiitis 3. oktoobril heaks seisukohad Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Sellega toetab Eesti aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Pikaajalist strateegilist visiooni esitles Euroopa Komisjon 2018. a novembris, kui käis liikmesriikidele välja visiooni selle kohta kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Aasta jooksul ei ole liikmesriigid aga suutnud visiooni eesmärkide suhtes kokkuleppele jõuda. Veel selle aasta juunis oli kliimastrateegia vastuvõtmise vastu neli liikmesriiki, nende hulgas Eesti.

Loe lähemalt


Euroopa Kohus selgitas, millistel tingimustel võib erandkorras lubada rangelt kaitstavate loomaliikide küttimist (C-674/17)

Euroopa Kohus tegi 10. oktoobril eelotsuse seoses kohtuasjaga, milles vaieldi, kas Soome Ulukiameti otsused huntide küttimiseks eriloa andmiseks olid õiguspärased. Kaebuse Soome kohtule esitas Soomes tegutsev looduskaitseühing Luonnonsuojeluyhdistys Tapiola Pohjois-Savo – Kainuu ry Tapiola. Lahend on oluline ka Eestile, kuna analoogseid erilube antakse Eestis karujahiks.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

EL liikmesriigid ootavad Euroopa Komisjonilt kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi koostamist

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 4. oktoobril vastu järeldused, milles antakse poliitilisi suuniseid ELi keskkonna- ja kliimamuutuste alase poliitika jaoks ajavahemikuks 2021–2030. Ühtlasi kutsub EL Nõukogu Euroopa Komisjoni üles esitama hiljemalt 2020. aasta alguseks ambitsioonika ja sihipärase ettepaneku kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta. Enam kui 40 aastat on keskkonnaalased tegevusprogrammid olnud ELile poliitikaraamistikeks, mille eesmärk on tagada Euroopa keskkonna ja kliimamuutuste poliitika valdkonnas prognoositav ja koordineeritud tegevus. Praegune seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm saab läbi 31. detsembril 2020.a.  

EL Nõukogu järeldused tuginevad Euroopa Ülemkogu poolt 20. juunil vastu võetud uuele ELi strateegilisele tegevuskavale, milles rõhutatakse tungivat vajadust rajada kliimaneutraalne, roheline, õiglane ja sotsiaalne Euroopa. EL Nõukogu toonitab, et kliimamuutused, reostus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kasvav nõudmine loodusvarade järele seavad ohtu praeguste ja tulevaste põlvede heaolu ja väljavaated. Kohene tegutsemine on vajalik, et vältida suurt kahju keskkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja majandusele.  

Euroopa Komisjoni värske president on lubanud esimese saja päeva jooksul tulla välja ambitsioonikate keskkonnakaitse ettepanekutega.

EL Nõukogu näeb suurt vajadust võtta lisameetmeid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja taastamiseks ning lisada kaheksandasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi ambitsioonikad bioloogilise mitmekesisuse alased eesmärgid. Samuti kutsub EL Nõukogu Euroopa Komisjoni tungivalt üles esitama viivitamata mürgivaba keskkonda käsitleva liidu strateegia, milles käsitletaks täielikult endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, kemikaalide kombineeritud mõju ja nanomaterjalide küsimusi. Euroopa Komisjonil palutakse koostada ka uus ringmajanduse tegevuskava. 

Varasemalt on kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta oma põhjaliku ettepaneku ja analüüsi koostanud EL Regioonide Komitee.  

Euroopa Komisjoni uus juht Ursula von der Leyen on üheks Komisjoni prioriteediks seadnud "Euroopa rohelise leppe" (European Green Deal), mille ta lubas esitada esimese saja ametis oldud päeva jooksul. Muu hulgas sisaldaks lepe Euroopa kliimaseaduse eelnõud ning investeeringute kava ühe miljardi euro investeerimiseks jätkusuutlikusse arengusse. Samuti lubab Leyen koostada põhjaliku plaani ambitsioonikamate kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärkide elluviimiseks, sh 50-55 protsendiline heitkoguste vähendamine 2030. aastaks, ning esitada uus ringmajanduse tegevuskava, mis keskenduks mh tekstiili- ja ehitussektorile. 

EL Nõukogu pressiteade


Kooskõlastusringil on andmebaasi KOTKAS edasiarendusteks vajalik määruse eelnõu

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile keskkonnalubade määruse eelnõu, millega kehtestatakse keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord. Eelnõu sisust kirjutasime ka augustikuu uudiskirjas.

Määrus on osa keskkonnaõiguse süstematiseerimisest. Selle peamine eesmärk on vähendada halduskoormust erinevate keskkonnalubade menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõuga luuakse alus keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendusteks, et ühtlustada erinevate valdkondade keskkonnalubade andmist. Seniseid valdkondlikke lube (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) saab eelnõu muudatuste jõustumisel taotleda edaspidi ühtses menetluses. Näiteks kui seni pidi ettevõtja taotlema vee erikasutusloa ja jäätmeloa eraldi, siis nüüd peab ta taotlema vaid ühe keskkonnaloa.

Lisaks lubade taotlemisele ja menetlusele lihtsustuks KOTKAS süsteemis ka loaga seotud seire- ja aruandluskohustuse täitmine ning paraneks kogutud andmete kasutamine ja kättesaadavus.

Eelnõu on septembrist alates ka Riigikogu menetluses.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




KLIIMAMUUTUS

New Yorgis toimunud kliimakohtumise tulemused ei vastanud ootustele

23. septembril toimus ÜRO peakorteris New Yorkis kliimameetmete alane tippkohtumine (Climate Action Summit 2019). Tippkohtumise peamine eesmärk oli hoogustada kliimamuutusi pidurdavate meetmete võtmist ja kiirendada Pariisi kokkuleppe rakendamist, et vältida keskmise globaalse temperatuuri tõusu üle 1,5 kraadi. Osalejatelt loodeti kuulda, milliseid konkreetseid meetmeid nad selle eesmärgi saavutamiseks võtavad. Nagu selliste ürituste puhul varemgi, olid ka seekord kõigi huvigruppide ja osalejate ootused kõrgetasemelisele kohtumisele suured, kuid tulemused jäid pigem kesiseks.

Euroopa Komisjon võttis enne tippkohtumist vastu tegevuskava, milles kinnitatakse ELi pühendumust juhtida kliimamuutuste vastast võitlust. EL liigub selles suunas, et saavutada oma 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk. 2019. a lõpuks soovib EL vastu võtta pikaajaline strateegia ning esitada see ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile 2020. aasta alguses. Sellest kirjutasime ka 2018.a detsembrikuu uudiskirjas.

Tippkohtumisel võtsid erinevad riigid mitmeid olulisi kohustusi. 65 riiki lubasid vähendada kasvuhoonegaaside heitkogused aastaks 2050 nullini. Venemaa, mis on kasvuhoonegaaside tekitaja suuruselt neljas riik maailmas, lubas ametlikult Pariisi kokkuleppe ratifitseerida, mis tähendab, et 187 riiki on nüüd selle lepingu liikmed.

Teisalt on maailma suurimad majandused endiselt eesmärgi täitmisest kaugel maas ja ei soovi selle saavutamiseks võtta ka vajalikke meetmeid. Näiteks Hiina ei suurendanud oma Pariisi kokkuleppega seotud kohustusi ning India ei lubanud vähendada kivisöe kasutamist. USA, mis on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tootjaid maailmas, aga isegi ei rääkinud konverentsil.

Tippkohtumisel loodi mitu liitu. Kliimaambitsiooni liit (Climate Ambition Alliance) ühendab riike, kes soovivad oma kohustusi aastaks 2020 suurendada, 59 riiki teatasid, et teevad seda. Jätkusuutliku ookeanimajanduse organisatsioon loodi ookeani- ja merealade kaitsmiseks ja sinna hakkavad kuuluma kalastusvööndi riigid.

Lisaks võtsid kohustusi väiksemad üksused. Näiteks üle saja linna andsid lubaduse vähendada kasvuhoonegaaside heitkogused 2050. aastaks nullini. Lubadusi andsid veel ettevõtted, pangad ja investorid.

Vaatamata rohketele ilusatele lubadustele ollakse arvamusel, et tippkohtumise tulemused ei ole piisavad hoidmaks temperatuuritõusu alla 1,5 kraadi. Kohtumine oli pettumuseks eelkõige seetõttu, et suurimad saastajad - Hiina, USA ja India - ei tee piisavalt selleks, et vähendada oma panust kliimamuutustesse.

Ajal, mil poliitikute tegevus valmistab pettumust, on teadlaste ennustused tuleviku osas üha süngemad.

Vaid paar päeva peale tippkohtumist esitas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) eriaruande kliimamuutuste mõju kohta ookeanidele ja krüosfäärile (maakera külmunud osadele). Aruande sõnum on lihtne: inimtegevusest tingitud üleilmne soojenemine avaldab ookeanidele suurt mõju. Ookeanid soojenevad, muutuvad happelisemaks ja sealne hapnikusisaldus väheneb ning veetase tõuseb oodatust palju kiiremini. Keskkonnamuutustel on laastav mõju mereökosüsteemidele (nt korallrahud), ohtu satub kalapüügist sõltuvate inimeste toidulaud ja rannikuäärsed alasid tabavad üleujutused. Aruandes öeldakse, et ookeanide hea seisundi püsimiseks ei tohi kliima soojeneda rohkem kui 1,5 °C.

New Yorki tippkohtumise eel toimusid ka mitmed protestimiitingud üle maailma, kus meeleavaldajad olid seekord peamiselt noored, kes nõudsid kiiret otsustamist ja pöördepunkti fossiilkütusel põhinevas majanduses. Kuusteist noort kliimaaktivisti plaanivad esitada petitsiooni ÜRO lasteõiguste komiteele, milles kliimamuutusi nimetatakse lasteõiguste kriisiks. Noorte osalemises nähakse kliimamuutuste vastu võitlemise uut tasandit.

Järgmine suur sündmus rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel on detsembris toimuv ÜRO COP25 konverents Tšiilis Santiagos. Seal peavad riigid täpselt välja selgitama, kuidas nad kavatsevad oma lubadusi täita. Selge on see, et pidevalt suurenev avalikkuse surve ja kontroll ning teiste riikide surve ei võimalda senistel viilijatel enam kaua vastutusest kõrvale hiilida. Euroopa Liit soovib konverentsil muu hulgas oma süsinikuneutraalsuse strateegiaga näidata, et on kliima-meetmete teemal maailmas suunanäitaja (vt ka selle teemalist uudist)

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade IPPC aruande kohta

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (ÜRO tippkohtumise põhitulemused)




ENERGEETIKA


EL uuendas ja laiendas energiatõhususe jm keskkonnanõudeid 10 tooterühmale

Euroopa Komisjon võttis 1. oktoobril vastu 10 uut ökodisaini rakendamise määrust milles sätestatakse energiatõhususe jm nõuded järgmiste tootegruppide kohta: külmikud, pesumasinad, nõudepesumasinad, elektroonilised ekraanid (sh telerid), valgusallikad ja nende juhtimisseadmed, välised toiteplokid, elektrilised mootorid, otsese müügifunktsiooniga külmikud (nt poodides, müügiautomaadid külmadele jookidele), toitetrafod ning keevitusseadmed. Neist regulatsioonidest kaheksa täiendavad olemasolevaid nõudeid, kuid otsese müügifunktsiooniga külmikuid ja keevitusseadmeid reguleeritakse esimest korda.

Uued nõuded puudutavad nii energia tarbimist ja energiamärgistust kui ka nt veekasutust ja toodete parandamise hõlbustamist.

Kuue tootegrupi (külmikud, pesumasinad, nõudepesumasinad, elektroonilised ekraanid, sh telerid, valgusallikad ja otsese müügifunktsiooniga külmikud) osas kehtivad ka uued energiamärgistuse nõuded. Eriti tarbijale suunatud toodete puhul on energiatõhusus oluline, et anda tarbijatele kasulikku infot ja võimaldada neil teha teadlik valik, juhtides seeläbi kogu tooteturgu suurema energiatõhususega toodete poole. Samuti aitavad ökodisaini meetmed kaasa ringmajandusele, energiasäästmisele ja kasvuhoonegaaside vähendamisele, täites seeläbi Pariisi leppe eesmärke. Uued nõuded edendavad ka toodete parandatavust ja suurendavad toodete eluiga ning aitavad parandada veekasutust.

Mitmete määrustega kaetud toodete puhul on võetud eesmärgiks hõlbustada toodete parandatavust, tagades varuosade kättesaadavuse ka pikka aega pärast toote ostu (külmikute puhul min 7 aastat, pesumasinate, pesumasin-kuivatite ja nõudepesumasinate puhul üldjuhul min 10 aastat). Selle aja jooksul peab tootja tagama varuosade kohale toimetamise 15 tööpäeva jooksul. Varuosad peavad olema paigaldatavad tavapäraselt kättesaadavate tööriistadega ja ilma toodet püsivalt kahjustamata. Pesumasinatele, pesumasin-kuivatitele ja nõudepesumasinatele on ökodisaini nõuetega seatud ka maksimaalne veekogus kasutustsükli kohta. Samaaegselt on kehtestatud miinimumnõuded pesemise ja loputamise tõhususele, mis tagavad, et veehulga vähendamine ei tule pesemis- ja loputuskvaliteedi halvenemise arvelt.

Euroopa Komisjoni pressiteade (inglise keeles)


Teise põlvkonna biokütuste nimekirja lisati kolm kütuseliiki

27. septembril jõustusid majandus- ja taristuministri määruse nr 48 muudatused, millega viidi Eesti õigus kooskõlla EL direktiiviga (EL) 2015/1513. See direktiiv reguleerib diisli- ja bensiinikütuse kvaliteedi ning taastuvenergia kasutamise nõudeid.

Euroopa Komisjon viitas oma hiljutises teatises, et Eesti ei ole võtnud korrektselt üle direktiivi lisas nimetatud jäätmete- ja jääkide nimekirja, millest toodetud kütuseid arvestatakse vedelkütuse seaduse alusel kahekordselt ning millest toodetud kütused kvalifitseeruvad kui 2. põlvkonna biokütused. Teise põlvkonna biokütus on selline kütus, mis toodetakse määruses nimetatud jäätmetest ja jääkidest (nt kasutatud toiduõli, loomasõnnik, reoveesete, puuoksad jne). Kui muidu peab kütuse müüjal tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias olema biokütuse koguenergia osakaal vähemalt 6,4 protsenti, siis määruses nimetatud jäätmetest ja jääkidest toodetud kütuseid on selle kohustuse täitmiseks lubatud arvestada kahekordsena. Näiteks oleks nõuetele vastav selline kütus, mis sisaldab 3,2% kasutatud toiduõlist toodetud kütust.

Direktiivi alusel lisati määrusega selliste jäätmete ja jääkide loetellu sealt seni puuduvad kolm toorainet:

  • mittebioloogilise päritoluga taastuv tooraine;

  • süsinikdioksiid, kui selle kogumisel ja kasutamisel kasutati taastuvat energiaallikat;

  • bakterid, kui kütuse tootmise käigus kasutati taastuvat energiaallikat.


Määruse täistekst




VESI

Uus veeseaduse redaktsioon tõi kaasa ka selle alusel antud määruste uuendamise

1. oktoobrist kehtiva veeseaduse (VeeS) jõustumisega seoses uuendati mitmeid määrusi. Põllumajandusega seotud nelja määruse muudatusi käsitlesime juba septembrikuu uudiskirjas. Lisaks jõustusid oktoobris alljärgnevad määrused.

Keskkonnaministri määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“. Määrus kehtestati VeeS § 142 alusel ning selles on ühendatud keskkonnaministri määrus nr 23 „Põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“, kuna nende sisu oli üldjoontes sama ning eraldi reguleerimine ei olnud põhjendatud. Sisulisi muudatusi määruste ühendamisel ei tehtud. Uues määruses on ühtlustatud nõuded kõigile hoidlatele, eristamata väikeseid, keskmisi ja suuri hoidlaid. Kõigi hoidlate täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada saaste levikut. Samuti peavad kõik hoidlad teabe saamise eesmärgil olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega. 

Keskkonnaministri määrus nr 43 „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“. Määrus kehtestati VeeS § 197 lg 3 alusel, kuivõrd uus veeseadus nõuab teatud veekeskkonnale kahju tekitada võivate tegevuste registreerimist. Registreerimise menetlus on lihtsustatud ning erinevalt keskkonnalubade menetlusest ei kohaldata sellele avatud menetlust. Registreering on nõutav näiteks maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamisel, keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamisel ning veekogu süvendamisel teatud mahust (VeeS § 196 lg 2). Määrusega on kehtestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse andmekoosseis ja registreeringu andmekoosseis. 

Keskkonnaministri määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Määrus kehtestati VeeS § 63 lg 3, § 66 lg 6, § 77 lg 4 ja § 79 lg 3 alusel. Võrreldes varasema keskkonnaministri määrusega nr 75 ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Muudatused on vaid normitehnilised ja keelelised. Sel aastal valminud hüdrogeoloogilise uuringu alusel on muudetud on põhjaveekogumite nimekirja ja saasteainete läviväärtusi põhjaveekogumites, mis vaadatakse üle iga kuue aasta tagant. 

Keskkonnaministri määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“. Määrus kehtestati VeeS § 152 lg 4 ja § 153 lg 4 alusel. Võrreldes varasema määrusega nr 61 ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud, vaid tehtud on ainult normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. 

Sotsiaalministri määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. Määrus kehtestati VeeS § 91 lg 2 alusel. Uue veeseaduse jõustumisega anti varem Vabariigi Valitsusele antud volitusnorm suplusveele ja supelrannale tervisekaitsenõuete kehtestamiseks üle sotsiaalministrile. Määrus kehtestab nõuded suplusveele ja supelrannale, suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele eesmärgiga kaitsta inimese tervist. Võrreldes varasema määrusega tehakse mõned keelelised ja normitehnilised, aga ka sisulised muudatused. Näiteks ei pea uue regulatsiooni kohaselt supluskohas enam olema riietuskabiine, tualettruume ja prügiurne. See tähendab, et rohkem supluskohti vastab supluskoha nõuetele ning supluskoha valdaja on kohustatud tegema seal veeproove. Lisatud on ka mõiste „supluskoha asutamine“, s.o varem supluskohana määratlemata alale määruses esitatud nõuete rakendamine. 

Keskkonnaministri määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“. Määrus kehtestati VeeS § 174 lg 9 ja § 175 lg 7 alusel. Võrreldes varasema määrusega on tehtud vaid üks sisuline muudatus. Uue nõudena tuleb lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel 15. aprillist kuni 15. juunini kasutada kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tavapärasest väiksema avade laiuse või võrgusilmaga võret või võrkvõret (täpsed mõõtmed määruses). Väljaspool seda perioodi peab jätkuvalt olema 25 mm avadega võre. 

Määrused jõustusid ajavahemikul 1.-13. oktoober.


Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus 

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis 

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted 

Sügavallapanusõnniku auna rajamise teatise ja veekaitsevööndis karjatamise teatise andmekoosseis ja esitamise kord 

Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks 

Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord 

Nõuded suplusveele ja supelrannale 

Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika




METSANDUS

Keskkonnaministeerium käis välja uue perioodi metsanduse arengukava 4 stsenaariumi

Septembri lõpus saatis Keskkonnaministeerium arengukava koostamise juhtkogule metsanduse arengukava (MAK) uue perioodi (aastani 2030) stsenaariumid. Arengustsenaariumite eesmärk on pakkuda nelja erinevat tulevikuvaadet, mille alusel on võimalik analüüsida, millised valikud võivad viia missuguste tulemusteni ja see omakorda aitab tänastel otsustajatel strateegilisi otsuseid langetada.

Arengustsenaariumeid on kokku neli: Rebane, Karu, Ilves ja Hunt. Lisaks rakendub kõigile stsenaariumitele ühisstsenaarium, kuhu on koondatud peamiselt huvirühmade aruteludel konsensuse saavutanud või universaalsed teemad. Need on kõikides stsenaariumites võrdsel kujul rakendatavad. Seega on ühisstsenaarium kõigi stsenaariumite ühisosa.

Erinevate stsenaariumite põhiiseloomustus on järgmine:

Rebase stsenaariumi järgi metsi majandatakse aktiivselt, et tagada metsaomanike sissetulek ja puidutööstuse toormevajadus, kuid seejuures arvestatakse avaliku keskkonna esteetilise ja emotsionaalse väärtuse säilitamisega ning kohalike inimeste soovidega.

Karu stsenaariumis on rõhuasetus metsa ökosüsteemidel ja elurikkuse suurendamisel. Metsa puidutootmise mahud on vähenenud ja metsatööstus kasutab palju jätkusuutlikult toodetud importpuitu, samas kohalikust metsast teenitakse majandustulu nt loodusturismist.

Ilvese stsenaarium käsitleb metsa kui looduslikku ökosüsteemi, arvestab kliimaeesmärkide ja elurikkuse säilimisega. Näiteks on selles stsenaariumis loodud ökoloogiliselt põhjendatud ja toimiv rohevõrgustik, mis tagab liikide liikumisvabaduse erinevate piirkondade vahel. Mets on selles stsenaariumis mosaiikse struktuuriga ökosüsteem, mis pakub mitmeid teenuseid.

Hundi stsenaarium iseloomustab metsa kui ressursi(de) allikat, rõhk on innovaatilisel ja arenenud puidutööstusel. Tulundusmetsa majandamisotsuseid teeb metsaomanik ja tema hoiakuid kujundavad nii globaalne turusituatsioon kui ka teadlikkus metsa kui kompleksse süsteemi olemusest.

Juba varasemas staadiumis MAK koostamise protsessi kriitiliselt hinnanud MAK töörühma liikme, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on raske näha, kuidas nende nelja stsenaariumi võrdlemine ja hindamine aitaks asjakohast valdkonna arengudokumenti koostada. Tema hinnangul on stsenaariumid eesmärgistamata, neljast kaks väljuvad üldse säästva metsanduse raamistikust ning kõigi nelja stsenaariumi võrdlemine ning nende seast valiku tegemine ei ole mõttekas ega jätkusuutlik.

Stsenaariumide praegune versioon on alles töövariant ja saadetud juhtkogule tagasiside saamiseks. Lõplik versioon peaks kava kohaselt valmima oktoobri lõpuks. Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele juhtkogu aruteludele. Nende arutelude käigus otsustatakse, millise arengustsenaariumi või arengustsenaariumite kombinatsiooni põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.

Hetkel on algatatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamine koos muude oluliste mõjude hindamisega.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eestimaa Looduse Fondi metsablogi

MAK stsenaariumid (tööversioon)




JÄÄTMED

EL liikmesriigid tahavad, et Euroopa Komisjon tuleks välja uute ettepanekutega ringmajanduse tõhustamiseks

EL Nõukogu võttis 4. oktoobril vastu järeldused „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“, milles kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ambitsioonika pikaajalise strateegilise raamistiku. Viimane peaks EL liikmesriikide soovide kohaselt hõlmama ühist visiooni ringmajanduse kohta, ning Komisjon peaks võtma vastu uue ringmajanduse tegevuskava koos meetmetega, mis süsteemselt edendavad ressursside ringlust kogu väärtusahelas. Ehkki hiljuti vastu võetud ELi õigusaktid aitavad võidelda plastist mereprügi vastu, parandada kemikaalide kasutamist ja suurendada materjalide ringlussevõttu, rõhutavad ELi keskkonnaministrid vajadust täiendavate ambitsioonikate jõupingutuste järele. 

Liikmesriikide esindajad leidsid, et üheks heaks viisiks hoogustada ringmajandust on laiendada ja täiendada toodete ökodisaini nõudeid.

EL Nõukogu kutsub üles võtma rohkem meetmeid seoses patareide ja akude ning plasti ja tekstiiliga. EL Nõukogu tuletab meelde, et liikmesriigid peavad 2024. aasta lõpuks tekstiiltooted eraldi koguma, ning aastaks 2030 peavad kõik ühenduse turule lastud plastpakendid olema korduvkasutatavad või taaskasutatavad. Samuti rõhutatakse järeldustes, et ökodisaini põhimõtted on aidanud üha rohkem energiamõjuga tooteid energiatõhusamaks muuta, mistõttu tuleb Euroopa Komisjonil hinnata, kas ökodisaini põhimõtteid saaks kohaldada uute tooterühmade suhtes (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tooted), ning esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek. Soov on laiendada ökodisaini meetmete kohaldamisala, lisades sellised materjalitõhususe kriteeriumid nagu vastupidavus, parandatavus, ringlussevõetavus ja ringlusmaterjal. 

Järeldustes julgustatakse Komisjoni välja pakkuma selliseid majandushoobasid nagu keskkonnamaksud, nn rohelised maksureformid ja laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et edendada ringmajandust, säästvamaid tootmis- ja tarbimisharjumusi ning täiustatud jäätmekäitlust. EL Nõukogu toonitab, et ringmajanduse toodete ja teenuste hankimine võib elavdada ringturge ning investeeringuid puhastesse, ohututesse, mürgivabadesse ja kestlikesse tsüklitesse. Ettevõtjaid ja finantssektorit tuleks julgustada kasutama oma investeeringute suunamiseks selgeid ja võrreldavaid keskkonnaalaste tulemustega seotud eesmärke ning jagama parimaid praktikaid. 

EL Nõukogu pressiteade



GMOD

Keskkonnaministri 27. augusti 2004. a määruse nr 107 „Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate või neist koosnevate toodete turustamisloa taotluses esitatavate andmete loetelu ja taotluste vormid, riskianalüüsi tegemise kord ja riskianalüüsi tulemustes esitatavate andmete loetelu, lubades sisalduvate andmete loetelu ja lubade vormid” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatustega täpsustati GMOde keskkonda viimise riskianalüüsi nõudeid. Eestis täna keegi GMOsid keskkonda viimist ei plaani.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kadi-Kaisa Kaljuveer: Info andmisest keeldumist peab põhjendama

Ajal, mil keskkonnaküsimused ühiskonnas suurt kõneainet pakuvad, tekib avalikkusel soovi keskkonnainfot küsida ja teavet saada. Keskkonnainfole juurdepääsu alustalaks on Århusi konventsioon, mille artikkel 4 annab igaühele õiguse küsida ja saada avaliku võimu asutuste käes olevat keskkonnateavet. Vaatame allpool, kuidas Eestis keskkonnainfot mõtestatakse ja kuidas seda küsida ning mida teha, kui avaliku võimu asutus küsitud infot ei anna.

Loe edasi »


Praktikant Triin Jäädmaa: KÕK on Eestis ainulaadne tugeva missiooniga organisatsioon

Oktoobri algusest novembri alguseni ehk kuuks ajaks on Keskkonnaõiguse Keskusega praktika tegemiseks liitunud Tartu Ülikooli õigusteaduste magistrant Triin Jäädmaa. Küsisime Triinult, et mis ajendas KÕKi praktikale kandideerima?

 
Loe edasi »