Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus August 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Keskkonnamõju hindamine võib olla kohustuslik ka käitise tegevusaja pikendamisel

Euroopa Kohus selgitas oma 29. juulil otsuses kohtuasjas C 411/17, kuidas tõlgendada piiriülese mõjude hindamise Espoo konventsiooni, Arhusi konventsiooni, EL loodus direktiivi, linnudirektiivi ja keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi seoses õigusaktiga, millega Belgia Kuningriik pikendas oma territooriumil asuvate tuumaelektrijaamade kasutusaega. Euroopa Kohus leidis, et ka tuumajaama eluea pikendamine on tegevuseks, mille keskkonnamõjusid tuleb nõuetekohaselt hinnata. Seega oli Belgia otsus jätta tuumajaamade eluea pikendamisel mõjud hindamata, EL õigusega vastuolus.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Valitsus andis heakskiidu keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS teise etapi käivitamiseks

8. augusti istungil kiitis Valitsus heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega muudetaks keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS) ja teisi eriosa valdkondlikke seadusi. Üheks eelnõu peamiseks eesmärgiks on luua alus keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendusteks, et ühtlustada keskkonnalubade andmist senisest veelgi rohkem. KOTKAS on elektrooniline infosüsteem keskkonnalubade ning valdkonna teenuste (nt keskkonnatasude arvestus ning andmete kogumine) pakkumiseks, kus kasutaja saab kõikidest teenusega seotud tegevustest ülevaate iseteenindusportaalis.

Uus infosüsteem hõlbustab ka ühtse (mitut valdkonda hõlmava) keskkonnaloa menetlemist ja väljaandmist.

Eri valdkondadega (vesi, õhk, jäätmed, maapõu jm) seotud teenuseid pakutakse praegu  kuuest erinevast infosüsteemist (sh KOTKAS, KLIS2, JATS (jäätmeload) jt). Need süsteemid töötavad erinevatel alustel, millel puudub ühtne menetlusloogika. Klientidel on teenuseid keeruline leida ja raske aru saada, kuidas keskkonnaluba taotleda, kuidas toimub menetlus ja kuidas saab teenusega seotud kohustusi täita. Kui kliendil on mitut liiki lube, puudub tal neist terviklik ülevaade.

Infosüsteemi KOTKAS teise etapi käigus viiakse kõik keskkonnaload ja registreeringud ning lubadega seotud kohustuste täitmise funktsioonid ühte infosüsteemi, mis peaks teenused kliendile lihtsamaks ja kiiremaks muutma. Sellega soovitakse vähendada bürokraatiat ja nii ettevõtjate kui riigiametite halduskoormust lubade taotlemisel ja menetlemisel.

Seniseid valdkondlikke lube (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) saab eelnõu muudatuste jõustumisel taotleda edaspidi ühtses menetluses. Näiteks kui seni pidi ettevõtja taotlema vee erikasutusloa ja jäätmeloa eraldi, siis nüüd peab ta taotlema vaid ühe keskkonnaloa.

Eelnõuga kavandatakse erinevaid muudatusi kokku 14 keskkonnavaldkonna seaduses. Mõned näited: kui praegu kehtiva seaduse (KeÜS) kohaselt avalikustatakse keskkonnaloa otsus loa andja veebilehel, siis edaspidi toimub see KOTKASE kaudu, kus toimub kogu loa menetlemise protsess. Isikutel on lihtsam otsida infot lubade kohta ühest konkreetsest allikast, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat infot. Maapõueseaduses täpsustataks üldgeoloogilise uurimistöö sisu – tulevikus ei saaks selle alusel enam maavara arvele võtta, viimaseks oleks vaja teha geoloogiline uuring. Sellest tulenevalt ei kaasataks kohalikke omavalitsusi ja teisi asutusi ka enam üldgeoloogilise uurimistöö loa menetlusse. Samuti jääks seadusest välja kohustus avaldada üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või selle andmisest keeldumise teade Ametlikes Teadaannetes.

Eelnõukohane seadus jõustuks kava kohaselt suuremas osas 2020. aasta 1. jaanuaril.

 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

EL Teatajas avaldati direktiiv, millega muudeti avaliku sektori poolt maanteesõidukite hankimise reegleid, eesmärgiga muuta hangitavad sõidukid keskkonnasõbralikumateks. Lähemalt kirjutasime muudatusest veebruarikuu uudiskirjas.


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1242, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ

EL Teatajas avaldati määrus, mille kohaselt tuleks juba lähiaastatel asuda raskeveokite CO2-heidet vähendama, aastaks 2030 peaks raskeveokite CO2 heide juba 30% võrra vähenema. Lähemalt kirjutasime muudatustest märtsikuu uudiskirjas.


Valitsus moodustas kliima- ja energiakomisjoni

11. juuli istungi otsusega moodustas Valitsus kliima- ja energiakomisjoni, mille üldine eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet, tagada energiajulgeolek ja –varustuskindlus. Komisjoni tegevust juhib peaminister, lisaks kuuluvad komisjoni veel haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister. Komisjoni tööd korraldab ja finantseerib Riigikantselei.

Eelnõu järgi on komisjoni ülesanded ambitsioonikad. Näiteks peab komisjon kujundama Eesti kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti, leidma lahendused Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, tegema ettepanekuid kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete rahastamiseks, leidma lahendused riigi energiajulgeoleku ja -varustuskindluse tagamiseks jne.

Uue komisjoni üheks esimeseks ülesandeks on analüüsida ja valida parimaid meetmeid nende hulgast, mida Keskkonnaministeerium juulis välja pakkus.

Küsimused on Eesti jaoks aktuaalsed ajal, mil Euroopa Liidus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Mäletatavasti oli Eesti üks kolmest riigist, kelle tõttu eesmärki juba sel suvel konsensuslikult kokku ei lepitud. Aastaks 2030 tuleb Eestil võrreldes aastaga 1990 kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsendi võrra. Kui 2017. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 19 miljonit tonni, siis aastaks 2030 peaks see vähenema 12 miljoni tonni tasemele.

Keskkonnaministeerium (KeM) tegi juulis rea ettepanekuid, kuidas saavutada Eestis 2030. aastaks seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanekute seas on näiteks taastuvatele kütustele ülemineku jätkamine, ühistranspordi, elektriautode ja kergliikluse arendamine ning raudteetranspordi toetamine. Ettepanekute kohaselt aitaks kliimeesmärkide saavutamisele mh kaasa näiteks raudtee elektrifitseerimine, kaubavahetuse suunamine maanteelt raudteele, elektriautode ostu toetamine, ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile, rattataristu arendamine linnades ning Tallinna trammiliikluse edendamine. Nende ja teiste KeM ettepanekutega tegeleb edasi vastloodud kliima- ja energiakomisjon.

Riigi järgmise eelarvestrateegia arutelu ajaks peab KeM koostöös teiste ministeeriumitega andma täpse hinnangu selle kohta, milliste meetmetega Eesti kavatseb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ning milline on võetavate meetmete mõju, maksumus, rakendamise ajakava ja eeldatavad tulemused aastatel 2021-2030.

Valitsuse pressiteade

Valitsuse pressiteade

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis


Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused uuendavad kvoodikaubanduse reegleid perioodiks 2021-2030

Valitsus kiitis augusti alguses heaks ja saatis Riigikohtule arutamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatuse, millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemiga seotud EL õigusakti.

Seadusemuudatusega ajakohastataks kauplemissüsteemi reegleid neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030 ning loodaks lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Uuteks investeerimisvõimalusteks annab võimaluse moderniseerimisfond, kuhu koguneb raha kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludest. Fond võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ja madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades nagu transport, hooned, põllumajandus ja jäätmed. Tahkeid fossiilkütuseid kasutavaid energiatootmisettevõtteid moderniseerimisfondist ei toetataks.

Lisaks loodaks valitsusele võimalus eraldada kauplemissüsteemi kuuluvatele elektritootmisettevõtetele tasuta heitkoguse ühikuid, mida elektri tootmisega tegelevad ettevõtted saavad energiasektori moderniseerimisega seotud investeeringuteks taotleda läbi avatud taotlusvooru. Viimast võimalust täpsustab keskkonnaministri määruse eelnõu, mille juuni lõpus avaldatud versiooni kohaselt võiks tasuta ühikutega toetada ka põlevkivisektorit, nt uute õlitehaste või eelrafineerimistehase rajamist.

Korraldusliku poole pealt läheksid kõik kauplemissüsteemi rakendamisega seotud tegevused 2021. aasast üle Keskkonnaametile, et vähendada bürokraatiat keskkonnalubade taotlemisel.

Keskkonnaministeeriumi uudis

Vabariigi Valitsuse 8.08.2019 istungi kommenteeritud päevakord (vt p 1)




ENERGEETIKA

Vedelkütuse keskkonnanõuete muudatused täpsustavad biokütuste kasutust

13. augustil võttis keskkonnaminister vastu määruse, millega muudeti Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määrust nr 73 vedelkütuste keskkonnanõuete kohta. Muudatused täpsustavad biokütuste kasutust, kõrvaldades mõned praktikas ilmnenud probleemid.

Kui seni pidi väikemootorites (nt muruniidukid, hekitrimmerid) kasutatavates eribensiinides sisalduma biokütus, siis muudatus võimaldab väikemootorites kasutatavat mootoribensiini edaspidi biokomponendivabalt turustada. Väikemootorid ei talu etanoolisisaldusega kütuseid, mis võib kaasa tuua mootoririkked, samuti võib etanool söövitada väiksemaid osakesi nagu kummitihendid ja kütusevoolikud.

Määruse muudatused võimaldaks taas väikemootorites kasutatavat bensiini ilma biolisandita pakkuda.

Määruse muudatuse kohaselt võivad kütuse tarnijad edaspidi turustada ka puhast parafiinset diislikütust (HVO), etanoolkütust E85 ja diislikütust B30. Parafiinne diislikütus on 100% taastuv biokütus ja seda on võimalik segada diislikütuse hulka. Etanoolkütus E85 võib sisaldada kuni 85 mahuprotsenti bioetanooli, diislikütus B30 aga 24-30 mahuprotsenti biodiislikütust. Lisaks tohib muudatuse kohaselt katelseadmetes, siseveelaevadel, rongides ja teistes sõidukites või mootorites, kus diiselkütuse külmakindlus ei ole vajalik, kasutada talvisel perioodil suvistele nõuetele vastavat diislikütust, mis on talvisest odavam.

Muudatustega aidatakse kütuse tarnijatel saavutada kütuse kvaliteedi ja taastuvenergia direktiivides toodud eesmärke kulutõhusamalt ja paindlikumalt. Selliste kütuse kasutajad tuleb aga Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Heiko Heituri sõnul tarnijatel ise leida. Määruse muudatused jõustusid 16. augustil.

Keskkonnaministeeriumi uudis

Määruse muudatuse eelnõu materjalid




LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1262, 25. juuli 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/1141 liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja ajakohastamiseks

EL Teatajas avaldati ajakohastatud nimekiri invasiivsetest võõrliikidest, keda tuleb looduses erinevate meetmetega piirata. Lisaks rea uute liikide lisamisele (nt lisati nimekirja linnuliik mainakuldnokk, taimeliik näärmeline jumalapuu ja kalaliik harilik päikeseahven) uuendati mõningate varem nimekirjas olnud liikide nimetusi.