Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjon avalikustas uuendatud keskkonnapoliitika rakendamise ülevaate

Euroopa Komisjon avaldas aprillis teise aruande keskkonnapoliitika rakendamise kohta EL riikides. Esimene aruanne valmis 2017. aastal. Tegemist on osaga 2016. aastal käivitatud algatusest, mille eesmärk on parandada ringmajandust, loodust ja elurikkust, õhukvaliteeti ning veekvaliteeti ja -majandamist käsitlevate ELi poliitikameetmete ja eeskirjade rakendamist. Aruannete koostamisel tuvastatakse rakendamispuudusi ja otsitakse neile liikmesriikidega lahendusi, et toetada EL keskkonnaalaste eesmärkide täitmist. Järgnevalt anname ülevaate olulistest järeldustest nii kogu EL kui Eesti kohta.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

EL institutsioonid nõuavad lähiaastatel sõidu- ja pakiautode CO2-heite olulist vähendamist

Euroopa Parlament kiitis märtsi lõpus heaks uued CO2 heite nõuded sõiduautodele ja kaubikutele. Nõuded on osaks EL nn puhta liikuvuse paketist ning nende eesmärgiks on vähendada õhusaastet, parandada õhukvaliteeti ja vähendada mõju kliimale ELile.

Kokkulepe kujutab endast kompromissi ambitsioonikama Euroopa Parlamendi ja vähem ambitsioonikate liikmesriikide vahel.

Kokkuleppe kohaselt peavad aastaks 2030 uute sõiduautode CO2 heide olema 37,5% ja uute kaubikute heide 31% madalam võrreldes 2021. aasta tasemega. See on suurem kui EL liikmesriikide (EL Nõukogu) oktoobris pakutud 35% sõiduautodele ja 30% kaubikutele, kuid väiksem kui parlamendi esialgne ettepanek – 40%.

Leitud kompromiss sai huvirühmadelt vastakat tagasisidet. Keskkonnaühendus Transport & Environment tõi probleemina välja, et ka piiratud elektrilise võimekusega hübriid-maasturid, mille tegelik heide on võrreldav diisel- või bensiinimootoriga autodega, lähevad seatud eesmärgi saavutamisel positiivsena arvesse. Lisaks on oht, et üks auto läheb arvesse kaks korda, kuna autotootjad saavad rohkem „punkte“ elektriautode müümise eest 14-s riigis, kus selliste autode turg on alles tärkav, ent need autod saab kiiresti mujale edasi müüa. Autotootjate ühendus ACEA seevastu kurtis, et 37,5%-line heite vähendamise eesmärk on tänast seisu arvestades täiesti ebareaalne.

Järgmisena võtab Euroopa Nõukogu ettepaneku ametlikult vastu. Õigusakt jõustub 20 päeva pärast selle EL Teatajas avaldamist.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)


Hollandi keskkonnaühendused nõuavad kohtus Shellilt jõulisemat tegutsemist kliimamuutuste vastu

Hollandi keskkonnaühendused eesotsas organisatsiooniga Friends of the Eearth Netherlands (FoE) on kohtusse kaevanud kütusetootja Shelli. 5.aprillil andis FoE koos kuue teise keskkonnaühendusega Shellile nende peakorteris Haagis üle kohtukutse. Lisaks keskkonnaühendustele on kohtuasjas kaashagejatena liitunud üle  17 000 Hollandi kodaniku.

Juba eelmise aasta aprillis saatis FoE Shellile kirja, milles nõuti Shellilt ambitsioonikamaid kliimameetmeid ja oma tegevuse kooskõlla viimist Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Vastasel korral lubasid keskkonnaühendused Shelli vastu kohtusse pöörduda. Shelli vastus kirjale oli, et nad on teadvustanud kliimaprobleemi ja toetavad Pariisi kliimaleppe eesmärke, kuid kliimamuutusi tuleb käsitleda valitsuse poliitika ja kultuuriliste muutuste, mitte kohtute kaudu.

Kohtuasi on mõnevõrra sarnane nn Urgenda-kaasusega, kus kaebus esitati (edukalt) Hollandi valitsuse vastu.

Kohtuasjas nõutakse Shellilt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 45% võrra võrreldes 2010. aasta tasemega ja heite viimist nullini aastaks 2050. Kaebajate peamised etteheited on, et Shellil ei ole tõsiseid plaane oma CO2 heitkoguste vähendamiseks. Kuigi nad toetavad Pariisi kliimalepingut, tegeleb ettevõte jätkuvalt kliimapoliitika vastase lobiga ning investeerib miljardeid nafta- ja gaasitootmisse. Samuti leitakse, et Shell rikub hoolsuskohustust, õõnestades teadlikult maailma pingutusi hoida keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 ° C. Lisaks rikub Shell Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 2 ja 8: õigust elule ja õigust perekonnaelule, sest investeerides fossiilkütustesse aitab ettevõte jätkuvalt kaasa kliimamuutustele.

Hagejad ei nõua hüvitist, vaid soovivad, et kohus sunniks ettevõtet tegevusele ja vajalike meetmete võtmisele. Hollandis on ka varasemalt kliimamuutustega seoses kohtusse pöördutud. 2013. a pöördus Hollandi valitsuse vastu kohtusse keskkonnaorganisatsioon Urgenda Group. Selles asjas kohustas Haagi apellatsioonikohus Hollandi valitsust 2020. aastaks vähendama CO2 heitkoguseid vähemalt 25% võrra.

Friends of the Earth Netherlands pressiteade




ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon täpsustas biokütuste säästlikkuse kriteeriume

Euroopa Komisjon võttis 13. märtsil vastu  õigusakti, milles sätestatakse biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Õigusakti lisas on toodud info erinevate põllukultuuride tootmispiirkondade laienemise kohta.

Määrus on vastu võetud taastuvenergia direktiivi ((EL) 2018/2001) raames ja selle eesmärk on määrata kindlaks kõrge nn ILUC–riskiga (maakasutusele avalduv kaudne mõju)  biokütuste lähteained ja kõrge ILUC-riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomassi kütuste (ehk transpordis, elektrienergia tootmisel ja hoonete kütmisel või jahutamisel kasutatavate biokütuste) säästlikkuse kriteeriumid.

Uuendusega soovitakse vähendada biokütuste tootmise kahjulikke kõrvalmõjusid (metsade ja soode hävitamist kütuste tootmise nimel).

Kõrge ILUC-riskiga kütused on toodetud toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamine on laienenud aladele, millel on varasemalt seotud suur hulk süsinikku (metsad, märgalad ja turbaalad). Biomassi kasvatamine kütuse tootmiseks neil aladel põhjustab puudes ja pinnases salvestunud CO2 vabanemist, mistõttu ei ole selliste biokütuste kasutamine oluliselt kliimasõbralikum fossiilkütuste kasutamisest. Seetõttu on EL otsustanud selliste kütuste kasutamist piirata.

Taastuvenergia direktiiviga kehtestati kõrge ILUC-riskiga biokütuste kasutamise piirmäärad. See tähendab, et liikmesriikidel on endiselt võimalik neid kütuseid importida ja kasutada, kuid taastuvenergia osakaalu arvestamisel saab neid arvesse võtta ainult direktiivis sätestatud piirmääradeni. Komisjoni määrusega määratakse kindlaks, millised biokütused kõrge ILUC-riskiga kategooriasse kuuluvad.

Määrusega loodetakse vähendada kõrge ILUC-riskiga kütuste osakaalu taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja see aitaks vähendada survet metsale ning muule suure süsinikuvaruga aladele. Määrus jõustub, kui järgmise kahe kuu jooksul ei ole Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu sellele vastuväiteid esitanud.

Euroopa Komisjoni pressiteade


Euroopa Kohus: taastuvenergeetika toetused ei ole alati riigiabi (C-405/16 P)

Euroopa Kohus langetas märtsi lõpus otsuse Euroopa Komisjoni ja Saksamaa vahelises vaidluses viimase poolt 2012. aastal sisse viidud taastuvenergiatoetuste skeemi üle. Kohus leidis, et toetusskeem oli igati kooskõlas EL õigusega ning selles kasutatud vahendid ei kujuta endast riigiabi EL õiguse tähenduses. Äsjane otsus omab ka laiemat tähendust, andes edaspidi liikmesriikidele suurema otsustusruumi taastuvenergia toetuste kehtestamisel.

Vaidlusaluse toetusskeemi (nn EEG 2012) kohaselt garanteeriti võrguoperaatorite poolt taastuvenergiatootjatele eelisõigus elektri müümiseks ning pakuti neile turuhinnast kõrgemat hinda. Selle toetusskeemi rahastamiseks pidid tarbijatele elektrienergiat pakkuvad ettevõtted maksma võrguoperaatoritele teatud lisatasu. Praktikas tähendas see, et elektrit tarbijatele müüvad ettevõtted lisasid selle taastuvenergiatasu tarbijate elektriarvetele. Euroopa Komisjon leidis, et sellise toetusskeemi näol oli tegemist riigiabiga EL toimimise lepingu tähenduses. Kuigi Komisjon leidis, et üldjoontes vastas toetusskeem riigiabi reeglitele, siis piiratud osas oli see siiski EL õiguse vastane.

Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustanud Saksamaa valitsus sai EL Üldkohtus (nn esimese astme kohtus) kaotuse osaks, ent Euroopa Kohus otsustas apellatsiooni rahuldada ja Euroopa Komisjoni otsuse tühistada. Kohtu hinnangul ei olnud nn EEG 2012 skeemi näol tegemist riigiabiga. Kohus toonitas, et kuigi tegemist oli mehhanismiga, mis oli riigile omistatav, peab toetusskeemi riigiabina liigitamiseks tegemist olema eelistega, mida antakse otse või kaudselt riigi ressurssidest. Kohus leidis, et antud juhul ei olnud toetussummade näol tegemist riigi ressurssidega, kuna esiteks ei olnud riigil võimalik laekuvaid vahendeid käsutada (neid võis kasutada vaid kindlal otstarbel) ning teiseks ei olnud põhivõrguettevõtted avaliku võimu kontrolli all.

Uus kohtulahend on oluliseks vastukaaluks Euroopa Komisjoni senisele suhteliselt laiale tõlgendusele sellest, mida pidada taastuvenergeetika valdkonnas riigiabiks. See tähendab, et tulevikus võivad liikmesriigid senisest vabamalt kujundada toetusskeeme, kuna need ei lange tingimata riigiabi reeglite alla. Uue otsuse põhjal tuleb Euroopa Komisjonil tõenäoliselt hoolikalt üle vaadata ka senine keskkonna- ja energeetika valdkonda käsitlev riigiabi juhend.

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Kohtu pressiteade


Ministeeriumi plaanitud muudatused aitaks hõlbustada biokütuste kasutuselevõttu

Kooskõlastusringil oleva keskkonnaministri määruse muudatustega täiendataks biokütuste kasutamise nõudeid. Muudatused on tingitud hiljuti jõustunud muudatustest vedelkütuse seaduses, mille eesmärk oli suurendada biokütuste kasutust mootorikütusena. Seadusemuudatused on aga tekitanud mitmeid praktilisi probleeme.

Näiteks on vedelkütuse seaduse jõustumise järel tekkinud olukord, kus väikemootorites ei saa kasutada alkülaatbensiini. Alkülaatbensiin erineb tavalisest mootoribensiinist põlemisomaduste poolest ja seda kasutatakse peamiselt murutrimmerites, käsihekilõikurites, mootorsaagides jms. Nendel seadmetel on väike mootor, mis ei talu biolisandiga (etanooliga) kütust. Seetõttu peab alkülaatbensiin jääma biokütusevabaks ning sellele tuleb kehtestada eraldi nõuded.

Eelnõu järgi tekkis vajadus seoses tavabensiinile biokütuste lisamist nõudvate muudatustega.

Eelnõu muudatustega soovitakse teha veel teinegi erand. See puudutab diislikütuse tarbijaid. Eelnõu kohaste muudatuste jõustumisel ei rakendataks kliimast tulenevaid nõudeid diislikütusele, mida lubatakse tarbimisse, käideldakse või kasutatakse ajavahemikul 1. detsember kuni 1. märts väljaspool teenindusjaama. See tähendab, et kütuse tarnijatel on võimalik tarbimisse lubada ja käidelda ning teatud klientidel kasutada suvist diislikütust talvisel perioodil. Muudatus puudutab neid tarbijaid, kes kasutavad diislikütust näiteks katelseadmetes või siseveelaevadel, rongides või teistes sõidukites, kus diislikütuse külmakindlus ei ole vajalik. Kuna talvine diislikütus on suvisest diislikütusest kallim, siis saavad teatud tarbijad edaspidi ka raha kokku hoida.

Lisaks kehtestatakse nõuded etanoolkütusele E85 ja diislikütusele B30, milles biokütuse osakaal on tavakütuste omast kõrgem. See võimaldab kütusetarnijatel keskkonnaeesmärke oluliselt lihtsamini  täita. Näiteks kui tavalise mootoribensiini hulka on lubatud lisada kuni kümme mahuprotsenti biokütust, siis E85 kütusesse võib seda lisada kuni 85 mahuprotsenti. B30 puhul oleks mahuprotsent 30 (tavakütuses 7 mahuprotsenti).

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




VÄLISÕHU KAITSE

Muudatused õhusaaste arvutamise metoodikas alandavad ettevõtete jaoks saastetasusid

25. märtsil jõustus keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmise määrus. Määrusega kehtestati uued saasteainete eriheite määrad biomassi, maagaasi, kivisöe, turba, vedelkütuste ja põlevkivi kasutamisel.

Eriheite määradest sõltuvad saasteainete arvutuslikud heitkogused, mille alusel omakorda määratakse maksimaalne lubatud heitkogus keskkonnaloal ja arvutatakse saastetasud. Arvutuslikud heitkogused leitakse eriheitemäärasid kasutades tuginedes kasutatud kütuste kogusele ja energiaväärtusele. Alates 2004. aastast kehtinud saasteainete eriheite määrasid analüüsiti ning leiti, et need vajavad uuendamist, kuna reaalsed heitkogused on tänu tootmise ja püüdeseadmete tehnoloogiate arengule vähenenud, mistõttu ei iseloomusta eriheite määrad enam hetkeolukorda ja heitkoguseid hinnatakse üle. Näiteks on alla 50 MWth põletusseadmete raskmetallide eriheited varasematega võrreldes umbes 20% võrra väiksemad, summaarne raskmetallide heitkogus aga seni raporteeritud 113 tonni asemel tegelikult 15 tonni.

Tulenevalt senisest heitkoguste ülehindamisest on uuendatud saastainete eriheiteid enamjaolt senistest väiksemad, mis tähendab väiksemaid saastetasusid ettevõtetele ja vähem laekumisi riigieelarvesse. Samas on nimekirjas ka uusi saasteaine eriheited, näiteks põlevkiviõli tootmisel tekkivad raskmetallid, mille mittearvestamist on Euroopa Komisjon riiklike heiteinventuuride ülevaatamisel Eestile varasemalt ette heitnud.

Jõustunud määrus

Eelnõu materjalid


Õhusaaste vähendamise tegevuskava aastani 2030 sõiduautosid maksustada ei soovi

Keskkonnaminister kinnitas aprilli alguses õhusaaste vähendamise riikliku tegevuskava aastani 2030. Tegevuskava koostamise kohustus on seotud EL nn NEC-direktiiviga, millega seatakse riikidele põhiliste terviseohtlike õhusaasteainete (vääveldioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak, eriti peened osakesed (PM 2,5) ja lämmastikoksiidid) vähendamise kohustus. Tegevuskava mõte on välja tuua meetmed, mida võtta nende õhusaasteainete vähendamiseks ja seeläbi õhu puhtamaks muutmiseks.

Tegevuskava sisaldab suuniseid ja meetmeid kokku viies valdkonnas: energeetika, transport, tööstus, lahustid ja põllumajandus. Erinevate saasteainete puhul on „põhisüüdlasteks“ erinevad valdkonnad:

  • SO2 heide pärineb lõviosas (koguni 99,6% ulatuses) energeetikasektorist, suurima mõjuga on põlevkivienergeetika;

  • NOx allikateks on ennekõike energeetika (ca 50%) ja transport (ca 43%);

  • Ammoniaagi põhiallikaks on põllumajandus (ca 89%);

  • Eriti peenete osakeste (PM 2,5) põhiline tekitaja on energeetikasektor (83%), ligikaudu kümnendik langeb transpordi arvele;

  • Lenduvate orgaaniliste ühendite osas on jaotus kõige ühtlasem – ligi kolmandik pärineb lahustite kasutamisest, 29% energeetikast, viiendik põllumajandusest ning 13% transpordist.

Tegevuskava meetmed põhinevad suuresti varasematel dokumentidel, nt energiamajanduse arengukaval ja kliimapoliitika põhialustel, seega suuri üllatusi ja uuenduslikke meetmeid tegevuskavast ei leia. Nt energeetika valdkonnas nähakse peamiste meetmete hulgas tuuleenergia suuremat kasutuselevõttu ja hoonete renoveerimist, transpordi valdkonnas elektriautode toetamist, raudteevõrgu elektrifitseerimist jne.

Sõiduautode maksustamine oleks olnud nii keskkonna kui rahanduse seisukohast kasulik - sellegipoolest tegevuskavasse neid meetmeid ei lisatud.

Kõnekaks võib pidada pigem seda, mida tegevuskavast ei leia – nimelt pakuti ekspertide poolt tegevuskava koostamisel ühe transpordivaldkonna meetmena välja automaksu (sõiduautode registreerimis- ja aastamaks), ummikumaksu ja teekasutustasusid ka sõiduautodele. Lõppversioonist on aga kõik need meetmed ilma selgitusteta välja jäetud. Seejuures oleks arvutuste kohaselt olnud tegemist kõige mõjusamate meetmetega selles valdkonnas. Kolme maksumeetme kõrvalejätmine tähendab, et NOx heite vähendamine on ligikaudu 1,8 korda väiksem (1908 tonni 3387 tonni asemel) ning peenete osakeste heidet vähendatakse vaid 129 tonni 198 tonni asemel. Seejuures oleksid peaaegu kõik maksumeetmed nii riigile kui kodanikele rahaliselt soodsad – vaid ummikumaks kujutaks endast erasektorile täiendavat kulu, ent kokkuvõttes oleks rahasääst 10 aasta peale 1,4 miljardit eurot.

KÕKi hinnangul on kahetsusväärne, et sõiduautode maksustamise debatti ei soovita isegi mitte avalikkuse ette tuua. Olukorras, kus transport ja eriti maanteetransport on oluliseks õhusaaste ja seeläbi terviseriski allikaks ning maksustamine on tõhus viis nii raha kui inimeste tervise säästmiseks, oleks kohane vähemalt diskussiooni algatada.

Õhusaaste tegevuskava jm materjalid Keskkonnaministeeriumi kodulehel




JÄÄTMED

Euroopa Kohus: liikmesriigid võivad nõuda, et jäätmete lakkamiseks oleks kehtestatud konkreetsed kriteeriumid

Euroopa Kohus tegi 28. märtsil otsuse, milles selgitas, mida teha juhul, kui EL õigusega ei ole kehtestatud kriteeriume, mille alusel otsustada, millal lakkavad teatud jäätmed olemast jäätmed (st neid tuleks käsitleda tootena ja neile ei kohaldu enam jäätmekäitluse reeglid). Eelotsusetaotlus esitati Tallinna Vesi AS‑i ja Keskkonnaameti vahelises kohtuvaidluses kahe korralduse üle, millega amet keeldus tuvastamast, et pärast töötlemist lakkavad reoveesetted olemast jäätmed.

Tallinna Vesi suunab reovee läbi mitmest protsessist, mille tulemusena jääb alles puhastussete, mida oleks põhimõtteliselt võimalik kasutada haljastusmullana. Tallinna Vesi leidis, et seega on tegemist bioloogilise ringlussevõtuga ja soovis saada sellele vastavat jäätmeluba. Keskkonnaamet keeldus luba väljastamast, viidates jäätmeseadusele, millega on jäätmete raamdirektiiv (2008/98/EÜ) üle võetud selliselt, et jäätmete lakkamine saab toimuda üksnes vastavaid kriteeriume sätestava liidu õigusakti või keskkonnaministri määruse alusel. Seesuguseid kriteeriume ette nägev regulatsioon jäätmelubade andmisel ajal puudus, mistõttu leidis Keskkonnaamet, et tal ei ole võimalik omal algatusel otsustada, kas Tallinna Vee reovee puhastamisel tekkinud saadus on lakanud olemast jääde ja muutunud tooteks, st kas tegemist on taaskasutusega.

Euroopa Kohus selgitas, et sellise reoveesette kohta ei ole Euroopa Komisjon jäätmete raamdirektiivi alusel tõesti vastu võtnud konkreetseid kriteeriume, mis võimaldavad tuvastada, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Sellisel juhul lubab direktiiv liikmesriigil otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed ning teavitama neist eeskirjadest ka komisjoni. Seega on õiguspärane, et olukorras, kus EL tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese õigusaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust selle jäätmeliigi kohta. Samuti võib liikmesriik leida, et teatud jäätmed ei saa põhimõtteliselt muutuda tooteks ja jätta vastu võtmata nende jäätmeks oleku lakkamist käsitleva regulatsiooni.

Samas ei tohi liikmesriik regulatsiooni kehtestamata jätmisega takistada jäätmete raamdirektiivi eesmärkide nagu jäätmehierarhia kohaldamise soodustamine, jäätmete taaskasutamise ja taasväärtustatud materjalide kasutamise edendamine ning ringmajandusele ülemineku võimaldamine, saavutamist. Veelgi enam, kui jäätmed on läbinud taaskasutamistoimingu, mis võimaldab neid kasutusele võtta inimese tervist ohtu seadmata ja keskkonda kahjustamata, on komisjon ja tema tegevusetuse korral liikmesriigid kohustatud kõiki olulisi aspekte ja kõige ajakohasemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades vastu võtma konkreetsed kriteeriumid, mis võimaldavad tuvastada jäätmeks oleku lakkamise.

Antud juhul oli Keskkonnaameti keeldumine tingitud reoveesette taaskasutamisega seotud teatavate keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate ohtudega. Seetõttu oli riigil õigus mitte tuvastada toote või aine jäätmeks oleku lakkamist või jätta kehtestamata standard, mille järgimine tooks kaasa toote või aine jäätmeks oleku lõpetamise. Seega ei olnud Tallinna Veel õigust nõuda Keskkonnaametilt või kohtult jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C‑60/18




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaõiguse Keskus koostab mürajuhised nii kohalikele ametnikele kui ka müraekspertidele

Igal aastal aprilli lõpus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist mürapäeva. Aasta aastalt kogub see aina enam tähelepanu, sest müra on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tõusnud üheks kõige enam inimeste tervist ja heaolu häirivaks keskkonnaprobleemiks.

Loe edasi »


Kuidas korraldada vastutustundlikke ja keskkonnahoidlikke riigihankeid kohalikus omavalitsuses?

Keskkonnaõiguse Keskusel on koostöös MTÜga Mondo valminud nõuannete kogu kohalikele omavalitsustele vastutustundlike riigihangete korraldamisest.


Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskus esindas kohtus edukalt maaomanikke Maanteeameti vastu

Alates 2017. a nõustasime ning esindasime kohtus edukalt maaomanikke, kelle kodu lähistele kavandati maantee ümberehitust ja laiendust.


Loe edasi »