Keskkonnaministeerium kavatseb leevendada raiereegleid

Veebruari lõpus avalikustas Keskkonnaministeerium metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Tegemist on dokumendiga, mille põhjal asutakse uute õigusloome reeglite järgi ette valmistama konkreetsemaid seadusemuudatusi. Järgnevas uudises kirjeldame lähemalt, milliseid probleeme ja milliste vahenditega metsandusvaldkonnas lahendada soovitakse.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Euroopa Komisjon töötab välja uut keskkonnavaldkonna järelevalvesüsteemi

Euroopa Komisjon kavatseb välja töötada uue järelevalvesüsteemi, millega soovitakse tagada EL keskkonnaõiguse tõhusamat rakendamist liikmesriikide poolt. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Komisjon tegelenud 286 keskkonnaõiguse alase rikkumisega erinevates liikmesriikides. Kõige rohkem eirati vee, jäätmete, looduskaitse ja välisõhu valdkonnaga seotud õigusakte. Järelevalvesüsteemi on vaja muuta lisaks keskkonnakaitsele seetõttu, et ebaühtlane rakendamine moonutab ühisturgu ja loob eeliseid neile, kes keskkonnaalaste nõuete rakendamisega kauem viivitavad.

Uue süsteemi osana koostaks Euroopa Komisjon iga liikmesriigi kohta iga kahe aasta tagant raporti keskkonnaõiguse rakendamisest

Komisjon kavatseb ühe muudatusena iga kahe aasta tagant koostada iga liikmesriigi kohta raporti, mis mh peegeldab keskkonnaõiguse rakendamise puudujääke ja peaks aitama luua dialoogi Komisjoni ja liikmesriigi vahel. Liikmesriik saab järelevalveraporti enne selle avalikustamist üle vaadata ja oma kommentaare lisada. Taolise lähenemise tähtsaimaks väljundiks peab Komisjon asjaolu, et kriitilise loomuga küsimused leiavad lahenduse juba enne, kui rakendamise tähtajad lõppevad.

Kuigi KÕKi hinnangul on Euroopa Komisjoni poolne järelevalve tõhustamine tervitatav, on muret tekitav, et taaskord näib uus süsteem olevat laiema avalikkuse eest suletud. Komisjoni ja liikmesriigi vahelise suhtluse salastatus on ka käesoleval ajal rikkumismenetluses tavaline ning halvendab valitsuste ning Komisjoni tegevuse läbipaistvust.

Järelevalvesüsteemi väljatöötamise tegevuskava valmib juuniks ja konkreetsemad plaanid süsteemi rakendamiseks on Komisjon lubanud esitada käesoleva aasta lõpuks.

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht (ingl k)

KESKKONNATASUD

Valitsus otsustas põlevkivisektori turgutamiseks alandada keskkonnatasusid

Märtsi alguses toimus Narvas Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung, kus üheks teemaks oli ka Eesti põlevkivisektori kehv majanduslik seis. Madalad naftahinnad on põlevkivist vedelkütuse tootmise teinud majanduslikult ebatulusaks. Ettevõtete majandusliku seisu parandamiseks ning seeläbi tööpuuduse vältimiseks otsutati istungil põlevkivisektoriga seotud keskkonnatasusid ajutiselt alandada.

Kuu keskpaigas saatis Keskkonnaministeerium vastava eelnõu juba kooskõlastusringile. Eelnõu kohaselt alandataks alates 1. juulist põlevkivi kaevandamistasu 1,58 eurolt tonni kohta 0,29 euroni; kaevandustest väljapumbatava vee tasumäär langeks 53,25 eurolt 33,87 euroni tuhande m3 kohta, samuti alandataks karjääridest vee väljapumpamise, aheraine, poolkoksi ja põlevkivituha ladestamise tasumäärasid. Kokku väheneb keskkonnatasude laekumine arvestuslikult ligi 43 miljonit eurot aastas. Erakorraline tasude alandamine kehtiks kuni 2017. a lõpuni, selleks ajaks peaks olema väljatöötatud uued tasustamise alused (naftahinnast sõltuv kaevandamistasu ning väliskuludega seotud keskkonnatasud).

Keskkonnaministeerium lisas omal algatusel ettepaneku muuta KIKile laekuvate keskkonnatasude süsteemi

Keskkonnaministeeriumi eelnõus on tehtud ettepanek muuta ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekuvate keskkonnatasude süsteemi. Senise süsteemi kohaselt on KIKi kasutada tasude osa, mis vastab 2009. a tasumäärade tasemele, seda ületav osa tasudest läheb otse riigieelarvesse. Tasude alandamisel väheneks KIKi rahalised vahendid ca kolmandiku (10 milj euro) võrra, nii järsu languse vältimiseks on ettepanek tõsta KIKile laekuvat keskkonnatasude osa 2013. a tasemele.

Kavandatud muudatused on oodatult vastuolulised. Põlekiviettevõtete hinnangul annab see neile vajalikku hingamisruumi. Riigikontroll seevastu hoiatas juba jaanuaris, et kavandatud muudatused võivad olla keelatud riigiabiks, mis tuleb ettevõtjatel sel juhul tagasi maksta.

Eelnõu materjalid

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Riigikohus selgitas kõrgendatud saastetasumäärade kohaldamist (3-3-1-72-15)

Riigikohus tegi äsja otsuse, milles selgitas kõrgendatud saastetasumäärade kohaldamist olukorras, kus ettevõtja tegutseb ilma keskkonnaloata, kuigi see olnuks vajalik. Riigikohus on ka varem selgitanud kõrgendatud tasumäärade kohaldamist, ent seda olukorras, kus saastetasu määrati ebaseadusliku tegevuse eest, millele ei oleks olnud võimalik keskkonnaluba anda.

 Esimese asjana käsitles Riigikohus keskkonnatasu maksmise kohustuse aegumist. Riigikohus leidis, et kuna keskkonnatasu seaduses on sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on aegumise tähtajaks kolm aastat ajast, mil oleks pidanud deklaratsiooni esitama või esitati valeandmeid sisaldav deklaratsioon.

Teise küsimusena uuris Riigikohus, kas on põhiseaduspärane, et saastetasu summa aluseks olevad heitkogused arvutati keskkonnaministri määrusega kehtestatud metoodika põhjal. Nimelt kehtib maksunduses põhiseaduse §-st 113 tulenev põhimõte, mille kohaselt peaks kõik maksuõigussuhte elemendid olema kindlaks määratud seaduses. Riigikohus leidis, et kuigi saastetasu täpse summa määramisel olukorras, kus ettevõtjal puudub luba, sõltub määrusega sätestatud metoodikast, ei ole see põhiseadusega vastuolus. Mh on selle põhjuseks, et keskkonnatasu on erilaadne rahaline kohustus ja määrus ei reguleeri otseselt saastetasu objekti, milleks on saasteainete kogus.

Riigikohus leidis, et kehtiv süsteem on põhiseaduspärane, ent kohtutel on õigus hinnata üksikjuhtumil määratud summa proportsionaalsust

Riigikohus hindas ka, kas heitkogused olid määratud kohasel viisil. Kaebaja väitis, et arvutuslikul teel saadud kogused olid oluliselt suuremad kui tegelikult 2011. a keskkonda heidetud kogused. Selle tõendamiseks esitas kaebaja 2014. a koostatud lubatud heitkoguste projekti (LHK), mis tugines tegelikele mõõtmistele. Riigikohus leidis, et sellistele mõõtmistele tuginemine ei ole põhimõtteliselt välistatud, aga kohus peab hindama, kas need on varasemale perioodile ülekantavad (st kas ei ole toimunud muudatusi, mis võiks mõjutada heitkoguseid). Selle hindamine jääb otsuse kohaselt Ringkonnakohtu ülesandeks.

Viimaseks selgitas Riigikohus antud juhtumi erinevusi haldusasjast 3-3-1-3-05. Varasemas lahendis leidis kohus, et kõrgendatud saastetasumäära kohaldamisel on üks eesmärke suure ohupotentsiaaliga tegevusest tekkinud kahju kompenseerimine. Antud juhul, kus tegevus oli erinevalt raudteetsisterni lekkest põhimõtteliselt lubatav, on kõrgendatud tasumäära eesmärgiks aga suunata isikut luba taotlema. Riigikohus leidis, et seetõttu tuleb ringkonnakohtul pärast heitkoguse väljaselgitamist hinnata ka keskkonntasu summa proportsionaalsust.

Riigikohtu otsus

KLIIMAMUUTUS

Mitmed suured EL liikmesriigid on Komisjoniga eriarvamusel Pariisi leppe rakendamise osas

Märtsi alguses tutvustas Euroopa Komisjon hinnangut eelmise aasta lõpus Pariisis sõlmitud uue rahvusvahelise kliimaleppe mõjudest EL-le. Komisjoni hinnangul on eelkõige oluline rakendada juba 2014. a oktoobris kokkulepitud EL kliimapoliitikat aastani 2030. Selle kohaselt tuleks ELis vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% (lähemalt selle kohta vt meie 2014. a novembri uudiskirjast).

EL liikmesriigid jagunevad selles küsimuses aga kahte leeri. Keskkonnaministrite kohtumisel leidsid Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Austria, Belgia, Portugali ja Rootsi ministrid, et Pariisi leppe valguses tuleks ka EL eesmärke ambitsioonikamaks muuta. Poola ja mitmed teised Ida-Euroopa riigid on aga eesmärkide ülevaatamise vastu. Märtsi keskpaigas toimunud EL riikide juhtide kohtumisel viidati siiski 2014. a vastuvõetud eesmärkidele ning tehti Komisjonile ettepanek kliimastrateegia elluviimiseks vajalikud viimased õigusaktid kiiresti välja töötada.

Komisjon omalt poolt ongi lubanud, et koostab lähima aasta jooksul vajalikud eelnõud. Nende sisuks on kasvuhoonegaaside heite vähendamine sektorites, mis ei ole hõlmatud EL kasvuhoonegaaside heitega kauplemise süsteemi, maakasutusega seotud heidete arvestamine ja vähendamine ning uute eesmärkide täitmiseks vajalikud haldusmeetmed.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Uudisteportaali Euractiv artikkel keskkonnaministrite seisukohtade kohta (ingl k)

EL Nõukogu 17.-18. märtsi kohtumise lõplikud seisukohad (ingl k)

LOODUSKAITSE

Euroopa Liit võtab täiendavaid meetmeid ohustatud liikidega kaubitsemise vastu

Euroopa Komisjon võttis veebruaris vastu tegevuskava, mille abil kavatsetakse võidelda ohustatud looduslike liikidega kaubitsemise vastu ELi riikides ja üle maailma. Ohustatud liikidega kauplemine on juba reguleeritud EL-tasandi õigusaktidega (EL määrusega nr 338/97 ja nn keskkonnakuritegude direktiiviga nr 2008/99/EÜ), ent tegevuskavaga plaanitakse võtta täiendavaid meetmeid.

Ohustatud liikidega kaubitsemine on kogu maailmas muutunud üheks tulutoovamaks kuritegevuse liigiks. Salakaubana müüakse ja ostetakse looduslike looma- ja taimeliikide elusaid ja surnuid isendeid, nende osi ning neist saadud tooteid. EL on selle tegevuse nii siht-, lähte- kui transiitriigiks. Selline salakaubandus ohustab mitmete liikide (nt elevant, ninasarvik, tiiger) püsimajäämist ning toob kaasa ka palju teisi probleeme nagu korruptsioon ja julgeolekuriskid.

Ohustatud liikidega kaubitsemine toob kaasa ka korruptsiooni ja julgeolekuriskid

32 meedet sisaldava tegevuskavaga asutakse võitlema looduslike liikide salaküttimise ja nendega kaubitsemise vastu. Kolmeks põhiprioriteediks on ebaseadusliku kaubanduse ennetamine, tihedam koostöö ELi õiguskaitseasutuste (politsei, prokuratuur jms) vahel järelevalve tõhustamiseks ning tõhusam rahvusvaheline koostöö päritolu-, siht- ja transiitriikide vahel. Konkreetsemad tegevused on näiteks teavitustöö nii lähte- kui sihtriikides, elevandiluust toodete ekspordi peatamine Euroopa Liidust; jahitrofeede impordi üle järelevalve teostamine; õiguskaitseasutuste koolitused ning koostöö ohustatud liikidega kauplemise jälgimiseks ja piiramiseks jt.

Tegevuskava esitatakse järgmisena heakskiitmiseks ELi liikmesriikidele. Selle eesmärgid tuleb EL riikidel ellu viia 2020. aastaks.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni tegevuskava (pdf)

Riigikohus: looduskaitse sihtkaitsevööndis on looduskaitseline avalik huvi olulisem kui omanike huvid (3-3-1-81-15)

Märtsi keskpaigas langetas Riigikohus otsuse, milles andis olulisi tõlgendusi nii sihtkaitsevööndis asuvate metsade majandamise kui kaitsealade kaitsekorralduskavade õigusliku tähenduse osas. Vaidlus sai alguse sellest, et maaomanik soovis raiuda metsa oma kinnistul, mis kuulus Koiva-Mustajõe looduskaitseala sihtkaitsevööndisse. Keskkonnaamet keeldus raiet lubavat metsateatist väljastamast, kuna see oleks olnud vastuolus majandustegevust keelava kaitse-eeskirjaga.

Riigikohus leidis veel, et kaitsekorralduskavad võivad olla vähemalt osaliselt haldusaktiks

Riigikohus leidis sarnaselt haldus- ja ringkonnakohtuga, et metsateatise mitteväljastamine Keskkonnaameti poolt oli õigustatud. Riigikohus rõhutas, et sihtkaitsevööndis on kehtiva looduskaitseseaduse kohaselt keskkonnakaitselised avalikud huvid (kaitse-eesmärk) olulisemad kui omaniku huvid. Kuna antud juhul oli majandustegevus sihtkaitsevööndis keelatud, raieid sooviti teha tulu teenimise eesmärgil ning nende keelamine oli vajalik kaitse-eesmärgi tagamiseks, oli keelav otsus õiguspärane.

Riigikohus selgitas lisaks, et kaitsealadele koostatavad kaitsekorralduskavad võivad olla osalt haldusaktiks, osalt aga mitte. Antud juhul ei saanud raieid puudutavat kaitsekorralduskava osa pidada haldusaktiks, kuna see ei piiranud otseselt maaomanike õigusi ega pannud neile uusi kohustusi. Tegemist oli ses osas haldusesisese tegevusplaaniga ja põhimõtetega, mis olid aluseks kaalutlusotsuste tegemisele (mida otsuse tegemisel ka arvesse võeti).

Otsuse tekst

Riigikogu soovib, et rahandusministeerium töötaks välja uued meetmed looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks

Riigikogu keskkonnakomisjon peab  problemaatiliseks riigi poolt looduskaitsealustele maadele kehtestatud piirangute eest makstavaid hüvitisi. Veebruarikuus toimunud istungil leidis komisjon, et nii maaomanikele kui kohalikele omavalitsustele ei hüvitata piiranguid piisaval määral.

Maamaksuseaduse kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt omavalitsustele maamaksu ei maksta ja seaduse kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50 protsenti maamaksumääras, mistõttu vähendab kaitsealade olemasolu kohalike omavalitsuste eelarvet. Sarnaselt kohalike omavalitsustega tähendavad riiklikult kehtestatud piirangud saamata jäänud tulu ka maaomanikele.

Riigikogu liikmed leiavad, et looduskaitset ei saa teha üksnes eraomaniku kohustuseks ning riik peab nii kohalikule omavalitsusele kui eraomanikele kompenseerima teenimata jäänud tulu. Seetõttu taotlesid keskkonnakomisjon rahandusministeeriumilt probleemide lahendamiseks kiirelt vajalike meetmete võtmist.

Allikas: Riigikogu pressiteade

VESI

Veeseaduse muudatused lubaks puurkaevude ehitamisel omanikujärelevalvet teha vaid selleks loa saanud isikutel

Valitsus on saatnud kooskõlastamisele veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse põhjaveekogumite saasteainete läviväärtuste määramist ning pannakse paika puuraukude omanikujärelevalve pädevusnõuded.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiv 2014/80/EL, millega muudeti 2006. aasta nn põhjaveedirektiivi. Seni on liikmesriikidel olnud kohustus arvestada põhjaveekogumite saasteainete läviväärtuste määramisel nt arseeni, kaadmiumi, pliid, elavhõbedat jt ohtlikke aineid. Eelnõuga lisanduks kohustus arvesse võtta ka nitrititeid ja üldfosforit. Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus on saasteaine sisaldusele kehtestatud väärtus põhjaveekogumis, mille ületamisel on oht, et põhjavesi ei vasta hea keemilise seisundiklassi nõuetele.

Lisaks sätestab eelnõu, millist hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba peavad omama isikud, kes võivad teha omanikujärelevalvet puurkaevude ja -aukude rajamisel ja ümberehitamisel. Ehitusseadustiku kohaselt nõutakse puurkaevudega seotud töödel ehitusluba ja kasutusluba ja sellest tulenevalt on vajalik omanikujärelevalve, ehk määrata isik, kes kindlustab ehitustööde projektikohase ehitamise ja nõuetele vastava kvaliteedi. Siiani ei ole selleks pädevad isikud määratletud ning puurkaevude omanikujärelevalvet tegid ka lähedases valdkonnas kutse saanud isikud, näiteks veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener jt. Eelnõu kohaselt võib edaspidi omanikujärelevalvet teha üksnes isik, kellele Keskkonnaministeerium on andnud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa puurkaevude ja –aukude projekteerimise valdkonnas. See tähendab ühelt poolt, et vastavate ekspertide valik on ahtam. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tagab see samas järelevalve nõuetekohase ja asjatundliku teostamise.

Eelnõu materjalid

MAAPÕU

Riigiasutused on eri meelt ehitusmaavarade varustuskindluse osas

Keskkonnaministeerium reageeris märtsi alguses Maanteeameti prognoosile, mille kohaselt hakkab alates 2020. aastast tulema puudu teede ehituseks vajalikest maavaradest (kruus, lubjakivikillustik jms). Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt võib kriitiliseks osutuda see, et pärast 2020. a toimub eelduslikult samaaegselt mitme suure objekti, sh Rail Baltic raudteetrassi ehitus.

Keskkonnaministeerium seevastu väidab, et detailsemalt uuritud maavaravarusid on Eestis piisavalt ka tulevasi suurobjekte silmas pidades. Võrreldes varasema maavarade tarbimismahuga ennustatakse tulevikus isegi väiksemat tarbimist. Rail Balticu ehitamiseks vajalike maavarade osas on plaanis viia läbi eraldi projekt, mille käigus selgitatakse, kust täpselt vajalikud maavarad tulema peaksid.

Maanteeameti uuringu kohaselt võib lähikümnendil tekkida tee-ehitusmaterjalide kättesaadavusega probleeme, Keskkonnaministeeriumi hinnangul aga mitte

Uue maapõueseaduse seisukohalt on oluline aga arvamustevahetus maavarade kvaliteedi arvestamise teemadel. Maanteeamet oli seisukohal, et varu hindamisel tuginetakse vananenud nõuetele, mistõttu ei anna keskkonnaregister piisavalt kvaliteetseid andmeid selle kohta, palju on tee-ehituseks vajalikku toorainet saadaval. Keskkonnaministeerium aga leiab, et maavaravaru ja ehituses kasutatav tooraine on olemuslikult erinevad asjad (tooraine on juba teatud määral töötlemise läbinud maavara). Seetõttu ei ole nõuete ühildamine võimalik, küll aga plaanib ministeerium lähtuvalt toorainele esitatavatest nõuetest täpsustada maavaravaru arvele võtmise nõudeid. See tähendab, et otsustades, kas varu on aktiivne või mitte, tuleks arvestada, kas ja kuivõrd seda toorainena kasutada saab.

Maanteeameti prognoos (pdf)

Riigikogu otsus ˮPõlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030ˮ kinnitamine

Riigikogu kinnitas märtsi keskpaigas põlevkivi arengukava, mida käsitlesime lähemalt eelmise kuu uudiskirjas. Riigikohtu otsusega tehti valitsusele ülesandeks analüüsida valdkonda mõjutavaid arenguid iga viie aasta järel ning vajadusel kas muuta arengukava või täiendada selle rakendusplaani.

METSANDUS

Riigikogu soovib anda KOVidele suurema otsustusõiguse linnades toimuvate raiete üle

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas märtsi keskpaigas metsaraieid linnades. KÕKile on samuti teada mitmed juhtumid, mil kohalikud omavalitsused (KOVd) on olnud hädas sellega, et neil ei ole õigust piirata raieid aladel, mida kehtiv metsaseadus loeb metsamaaks. Samas on kõrghaljastuse säilitamine linnades oluline küsimus, kuna raied võivad linnakeskkonda oluliselt muuta ja on seeläbi seotud planeeringute ning ehitamisega.

Komisjonis toimunud arutelul toodi ühe võimaliku lahendusena välja, et linnades (rohealadel, nt parkides) asuvat metsa ei loetaks metsamaaks. See tähendaks, et metsaseaduse asemel kohalduks puude raiele looduskaitseseaduse reeglid, mille kohaselt tiheasustusaladel üksikpuude raie on kohaliku omavalitsuse otsustada.

Kuigi keskkonnakomisjon istungil mingeid lõplikke otsuseid või ettepanekuid ei tehtud, paluti asjaosalistel sellel teemal esitada oma seisukohad ja põhjendused muudatuste tegemiseks nii looduskaitseseadusesse kui metsaseadusesse.

JÄÄTMED

Uue EL määruse eelnõu lihtsustaks jäätmetest väetiste tootmist ja müüki

Euroopa Komisjon avalikustas märtsi keskpaigas uut eelnõu, mis asendaks hetkel kehtiva väetiste määruse. Peamine eesmärk on hoogustada biolagunevate jäätmete ja sõnniku kasutamist väetistena. Komisjoni hinnangul aitaks ühtsete nõuete kehtestamine sellistele väetistele vähendada keskkonnareostust, energiatarbimist ning ka sõltuvust kolmandatest riikidest pärit fosforist.

Uue määrusega seataks nõuded jäätmetest, sõnnikust või muust orgaanilisest materjalist toodetud väetistele, mille täitmise korral saab tootele lisada CE-märgise. Praegusel hetkel reguleerib väetiste määrus vaid traditsioonilisi, kaevandatavaid ja tööstuslikult toodetavaid mineraalväetisi. Ühtlustatud nõuded aitavad tagada toodete ohutust ning tõsta nende usaldusväärsust ja lihtsustada nende müüki ELis. Nõuded väetistele hõlmavad mh kaadmiumi, elavhõbeda, plii jms ohtlike ainete sisalduse piirmäärasid.

Uue määruse eelnõuga soovitakse muuhulgas vähendada EL sõltuvust imporditavast fosforist

EL hinnangul aitab uus määrus kaasa nn ringmajanduse tekkele, vähendab mineraalväetistest põhjustatud veereostust ning aitab vähendada EL sõltuvust imporditavatest väetistest. Eriti terav on olukord seoses fosforiga – EL impordib tänasel päeval ca 90% väetisteks vajalikust fosforist; ligi 30% põllumajanduses kasutatavast fosforist oleks võimalik aga asendada jäätmetest ja jääkidest pärinevate väetistega.

 Uut määrust asutakse nüüd arutama Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt, kes peavad mõlemad eelnõule oma heakskiidu andma. Pärast vastuvõtmist on määrus liikmesriikides otsekohaldatav.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Korduma kippuvad küsimused ja vastused Euroopa Komisjonilt (ingl k)

Keskkonnaministeerium plaanib muuta KOVide jäätmehoolduse rahastamise süsteemi

Keskkonnaministeerium avaldas märtsi keskpaigas jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse muuta KOVide jäätmehoolduse rahastust. Kehtiva süsteemi kohaselt makstakse omavalitsustele nende jäätmealase tegevuse kulude katteks olmejäätmete prügilatesse ladestamise tasud. Omavalitsuste hinnangul on see rahatusallikas aga muutunud ebapiisavaks, kuna üha vähem olmejäätmeid ladestatakse prügilatesse, samas on aga KOVide kulud püsinud kõrged.

Lahendusena nähaks eelnõus ette, et saastetasude KOVidele suunamise asemel saaksid KOVid riigieelarvest taotleda toetust jäätmehoolduse korraldamiseks. Toetuse summa aluseks oleks omavalitsuses arvel olevate aadressiobjektide (eluruumide ja mitteeluhoonete) arv aasta alguse seisuga. Toetuse miinimummääraks oleks 4 eurot ühe objekti kohta. Toetuse maksmise eelduseks oleks, et KOVis kas tegutseb jäätmejaam või on leping jäätmejaama kasutamiseks, toimub korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning asutatud on jäätmevaldajate register.

Üleriigilised omavalitsusliidud on muudatustega põhimõtteliselt päri, ent pakkusid omalt poolt muudatusi üksikasjades

Kohalike omavalitsuste üleriigilised liidud (Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit) kooskõlastasid eelnõu omapoolsete märkustega. Ühe probleemina tuuakse välja just toetuse maksmise eeldused. Eelnõu jätaks igasugusest toetusest ilma omavalitsused, kus pole väikese jäätmevaldajate arvu tõttu korraldatud jäätmevedu, samuti oleks toetusest ilmajätmine ebaõiglane olukorras, kus korraldatud jäätmevedu ei toimi KOVist sõltumata põhjustel. Samuti rõhutasid omavalitsusliidud, et tähtis oleks, et rahastus oleks 3-4 aastat ette teada, et oleks võimalik sellel põhinevaid tegevusi planeerida.

Eelnõu ja seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Võrgustik Justice&Environment laienes Bulgaariasse

Möödunud nädalal toimus Bratislavas võrgustiku Justice&Environmentiga-aastane üldkoosolek. Teiste teemade seas otsustati võtta vastu uus liige Bulgaariast – organisatsioon nimega Bluelink. Uuel aastal teeb J&E tegemistes taas kaasa ka Slovakkia organisatsioon Via Iuris, mis viimasel paaril aastal oli vähem aktiivne.

Uus juhis aitab osaleda kaevandamisotsuste tegemisel

KÕKi kodulehel on avalikustatud uus juhis kohalikele kogukondadele ja inimestele, kelle lähikonnas soovitakse asuda maavarasid kaevandama. Juhises anname nõu, millistele mõjudele tuleks juba enne kaevandamist ettevõtjate ja asutuste tähelepanu juhtida ja kuidas saab oma huve loamenetluses kaitsta.

Keskkonnaühendused: uues põlevkivi arengukavas on suured puudused

Eesti keskkonnaühendused (sh KÕK) saatsid Riigikogu liikmetele seisukohad ja ettepanekud „Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukava 2016-2030“ eelnõule. Praegu laual olev põlevkivi arengukava ei ole kestlik, kõiki kaevandamisega kaasnevaid mõjusid arvesse võttev ning tulevikku vaatav nutika riigi visioon. Keskkonnaorganisatsioonid loodavad, et Riigikogu saadikud peatavad ulatuslikult keskkonda ja elukvaliteeti kahjustava arengukava menetluse ning nõuavad valitsuselt selle olulist täiendamist.

Loe edasi »

KÕK kutsub omavalitsuste ametnikke kaasamise teemalisele koolitusele Tartus

Kaasamine on väga tähtis planeerimismenetluses, uue ehitusseadustiku kohaselt võib see nõutav olla ka projekteerimistingimuste andmisel. Kaasamise nõuete hea tundmine aitab teha sisuliselt häid otsuseid ning vältida otsuste tühistamist kohtus. Samas on nõuete süsteem keeruline: lisaks planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule tuleb silmas pidada kohtupraktikat, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevaid nõudeid, EL- ja rahvusvahelise õiguse reegleid.

KÕKi korraldatavalt ühepäevaselt koolituselt saavad osalejad selge ülevaade erinevatest kaasamise nõuetest ja neid täpsustavast kohtupraktikast. Koolitus on üles ehitatud praktilises võtmes: edasiantavaid teadmisi kinnistame läbi näidete, mõtlemisülesannete ja diskussiooni.

Temaatilises fookuses on kohalike omavalitsuste planeeringud ning projekteerimistingimused, samuti keskkonnamõju hindamine.

Koolitus toimub 7. aprillil Tartus.

Lähem info koolituse kohta: http://www.k6k.ee/meie-teenused/koolitused/kaasamine-planeerimis-ja-ehitusvaldkonnas

Ootame arvamusi uudiskirja kohta

Hea uudiskirja lugeja! Palun aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha vastates lühikesele küsimustikule. Küsimustikule vastamine võtab aega 2-3 minutit ning on anonüümne.

Aitäh kõigile vastajatele! 

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest uudiskirjast

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee