k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus

Keskkonnaõiguse  uudiskiri

MAI‘09

Hea lugeja! Siin on KÕKi igakuine keskkonnaõiguse uudiskiri. Kui kiri ei avane korralikult, saab seda vaadata ka veebis.Tagasiside on oodatud!

 

Peateemad

 

1. Euroopa kohtunikud arutasid keskkonnaalase kaebeõiguse probleeme

2. Euroopa Liit kehtestas kliima- ja energiapaketi

 

lühiuudised

  1. Keskkonnajuhtimine ja -auditeerimine
  2. Ruumiline planeerimine
  3. Kliimamuutus ja energeetika
  4. Looduskaitse
  5. Vesi
  6. Metsandus
  7. Jäätmed
  8. Ohtlikud ained
  9. GMOd
  10. Jahindus
  11. Muud arengud

1. Euroopa kohtunikud arutasid keskkonnaalase kaebeõiguse probleeme

16.-17. aprillil toimus Brnos, Tšehhis rahvusvaheline konverents, kus arutati juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Konverentsist võttis osa enam kui 80 eksperti 17 Euroopa riigist (kohtunikud ja abid kõrgematest kohtutest, ministeeriumide juristid, ülikoolide õppejõud, advokaadid ja  valitsusväliste organisatsioonide keskkonnajuristid, sh Keskkonnaõiguse Keskuse esindaja).

Konverentsil osalenud kohtunikud ja juristid toetasid keskkonnalase kaebeõiguse standardite ühtlustamist EL direktiiviga, mis reguleerib, kuidas keskkonnaasjades otsuseid saab vaidlustada ja mille eelnõu on EL-s juba alates 2003. aastast ette valmistatud, ent ei ole veel kehtestatud. Tšehhi kui EL eesistujamaa valitsuse esindajad lubasid edastada konverentsi tulemused juunis toimuvale keskkonnaministrite kohtumisele edasiseks arutamiseks.

Loe edasi


2. Euroopa Liit kehtestas kliima- ja energiapaketi

Euroopa Nõukogu võttis 6.aprillil 2009.a. vastu nn „kliima- ja energiapaketi“. Tegemist on kuue uue kliimamuutuseid ning säästlikku energia tootmist ja –kasutamist käsitleva õigusaktiga. Euroopa Liidus on juba varasemalt kehtestatud mitmeid kasvuhoonegaaside emissiooni ning energia tootmist ja tarbimist piiravaid õigusakte. Euroopa Komisjoni hinnangul ei panusta olemasolev regulatsioon aga  jätkuva kliimamuutuse peatamiseks piisavalt. Juba 2008.a. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni toetuse saanud ning aprillis lõplikul kujul kehtestatud „kliima- ja energiapaketi“ ülesandeks on aidata erinevate täiendavate meetmetega kaasa sellele, et täituks eesmärk  vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissiooni  EL-s  tervikuna 20% võrra ning suurendada taastuvatest energiaallikatest pärineva energia osakaalu kogu energiatarbimises 20%-ni. 

Loe edasi


KESKKONNAJUHTIMINE JA -AUDITEERIMINE

Euroopa Parlament kiitis heaks uued nõuded EL ökomärgise ja EMAS osas

Euroopa Parlament toetas 2. aprillil ühenduse ökomärgise kava määruse eelnõud, millega tehakse vabatahtliku ökomärgise kasutamine odavamaks ning vähem bürokraatlikuks. Ökomärgise eesmärk on propageerida keskkonnasõbralike toodete kasutamist ning hetkel on selle kasutamise õigus üle 3000 tootel.

Lisaks toetas Euroopa Parlament määruse eelnõud, mis puudutab ettevõtete osalemist Euroopa keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis (EMAS). Uue määrusega otsustati seada keskkonnajuhtimise parimate praktikate edendamiseks sisse sektoripõhine lähenemine ja laiendada skeemi ka mitte-EL riikidele. Keskkonnaaruandluse nõudeid tugevdatakse, ent registreerimiskulusid vähendatakse.

Määruste kehtestamiseks on vaja veel formaalset ministrite kinnitust, valitsuste esindajad on eelnõud juba heaks kiitnud.

Allikad: Euroopa Parlament, ENDS Europe

Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet EL ökomärgise teemal (eesti k)

Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni EL ökomärgise kava määruse eelnõu kohta (eesti k)

Vt ka Euroopa Parlamendi resolutsioon EMAS süsteemi puudutava määruse eelnõu kohta (eesti k)


RUUMILINE PLANEERIMINE

 

 

Riigikogu katkestas sadamaseaduse eelnõu lugemise, et arutada seda koos merre ehitamise regulatsiooni eelnõuga

Riigikogus oli 8. aprillil teisel lugemisel sadamaseaduse eelnõu (393 SE), mis muuhulgas reguleerib riigi omandis olevatesse veekogudesse (sh merre) sadamaehitiste ehitamise võimaldamist. Algselt pidi eelnõu hõlmama ka avamere tuuleparkide rajamise regulatsiooni, ent eelnõu koostamise käigus eri ministeeriumide vahel tekkinud vaidluste tõttu jäeti see osa eelnõust välja. Kuna ministeeriumid näivad olevat jõudnud vaidlusaluste küsimuste osas kokkuleppele ja avalikku veekokku ehitamise (sh tuuleelektrijaamade ehitamise) osas on valminud eraldi seaduseelnõu, leidis Riigikogu, et otstarbekam on oodata ära ka teine eelnõu, et menetleda seda koos sadamaseadusega.

Vt sadamaseaduse eelnõud (393 SE) ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt

Vt Asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, elektrituruseaduse, maakatastriseaduse, planeerimisseaduse, riigilõivuseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõud e-õiguses

 

Riigikohus: planeeringut saab vaidlustada vaidemenetluse korras

Riigikohtu halduskolleegium tegi 28. aprillil kohtuasjas nr 3-3-1-30-09 otsuse, milles kinnitas oma varasemat praktikat, et planeeringu vaidlustamine vaidemenetluses on võimalik. Viidatud kohtuasjas oli vaidluse all Rakvere linnas Tööstuse 5 asuva kinnistu detailplaneering, mille vaidlustas korteriühistu Kelly, esitades selleks Rakvere linnavalitsusele vaide. Rakvere linn küll rahuldas vaide, ent järgnenud kohtumenetluses leidsid nii esimese kui teise astme kohtud, et kuna planeerimisseaduse § 26 lg 1 ei näe ette planeeringu vaidlustamist vaidemenetluses, vaid viitab sõnaselgelt ainult kohtumenetlusele, ei ole planeeringu vaidlustamine vaidemenetluses võimalik. Riigikohus lükkas selle seisukoha ümber, viidates mh oma varasemale praktikale (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-04).

Vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-3-1-30-09

 

Jõustusid ehitusseaduse muudatused

1. mail jõustusid ehitusseaduse muudatused, millega muudeti kogu seadust läbivalt nii ehitamise mõistete, nõuete kui energiatõhususe nõuete osas. Muudatuste kohaselt loetakse ehitamiseks mh akende vahetamist ja nüüdsest tuleb miljööväärtuslikes piirkondades akende vahetamiseks küsida kohalikult omavalitsuselt kirjalikku nõusolekut. Samuti on ehitamise mõiste hulka lisatud ehitise konstruktsioonide asendamine jm.

Täiendatud on väikeehitise mõistet ning täpsustatud kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korda. Uueks kohustuseks on kohustus teatada ka alla 20 m² väikeehitise rajamisest, et kohalikel omavalitsustel tekiks parem ülevaade nende territooriumil olevatest ehitistest.

Ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kui sellele eelnes keskkonnamõju hindamine, tuleb edaspidi teatada peale ehitisregistri (www.ehr.ee) ka kohalikus või maakondlikus ajalehes.

Oluliseks muudatuseks on ka selge kohustus taotleda uut ehitusluba, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused vm.

Vt ehitusseaduse muudatusi Riigi Teatajas

Vt ehitusseaduse kehtivat redaktsiooni Riigi Teatajas


KLIIMAMUUTUS  JA ENERGEETIKA

 

 

Euroopa Komisjon muutis toodete ökodisaini nõudeid

Euroopa Liidu Teatajas avaldati 6. aprillil 2009.a. Komisjoni määrus nr 278/2009, millega kehtestatakse ökodisaini nõuded välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile. Tegemist on direktiivi 2005/32/EÜ alusel antud määrusega. Uued nõuded välistoiteallikate ökodisainile peaksid aastaks 2020 vähendama prognooside kohaselt elektrikadusid kolmandiku võrra.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)

Vt määruse teksti ELT-s (eesti k)

 

Euroopa Parlament tahab 2019. aastast lubatavaks muuta ainult „null-energia ehitised“

Euroopa Parlament toetas oma 23. aprilli 2009.a. istungil kava muuta EL direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta. Olulisima muudatusena peavad kava kohaselt kõik ehitatavad hooned alates 2018. aastast tootma (näiteks päikesepaneelide või soojuspumpade kaudu) vähemalt samapalju energiat, kui tarbivad. Lõpliku vormi peaks muudatusettepanekud saama 2009. aasta lõpuks.

Allikas: Euroopa Parlament

Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet (ingl k)

Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni teksti (eesti k)

 

Euroopa Parlament toetas uut EL tuumaohutuse raamistikku

Euroopa Parlament toetas oma 22. aprilli 2009.a. hääletusel ettepanekut kehtestada uus tuumaohutust käsitlev EL direktiiv, mis muudaks siduvaks senised Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ohutusalased juhised.  Parlament tegi ka ettepanekule omapoolseid parandusi, näiteks liitis direktiivile uue lisa, milles on eraldi välja toodud kõige fundamentaalsemad üldised ohutusnõuded. Direktiivi lõplikuks vastuvõtjaks on Euroopa Nõukogu.

Allikas: ENDS Europe

Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni eelnõu heaks kiitmise ja muudatuste kohta (eesti k)

 

Ehitusseaduse muudatused puudutavad ka energiamärgist

1. mail jõustusid ehitusseaduse muudatused, millega muudeti kogu seadust läbivalt nii ehitamise mõistete, nõuete kui energiamärgist puudutavate normide osas. Muudatuste kohaselt on kõigi energiamärgiste kehtivusaeg edaspidi 10 aastat, samuti on sõnaselgelt väljendatud ehitise omaniku või ehitusettevõtja kohustus anda ehitise võõrandamisel või üleandmisel ostjale üle ka energiamärgis. Kui ehitisel energiamärgis puudub, siis sellele kasutusluba ei anta.

Lisaks nähakse muudatustes ette, et Vabariigi Valitsus uuendab energiatõhususe miinimumnõuded vähemalt kord iga 5 aasta jooksul, võttes arvesse tehnilist arengut ehitiste püstitamisel.

Energiamärgise nõue kehtestati juba 2006.a., ent kohustuslikuks muutus see alates 1. jaanuarist 2009. Hoone energiamärgisel antakse tavatarbijale teada, milline on keskmine aastane energiatarbimine hoone energiavajaduse rahuldamiseks. Energiamärgis on üldjuhul kohustuslik hoonetele, mis on püstitatud pärast 1. jaanuari 2009.

Vt ehitusseaduse muudatusi Riigi Teatajas

Vt ehitusseaduse kehtivat redaktsiooni Riigi Teatajas  


LOODUSKAITSE 

Euroopa Kohus: kinnistuomanikud ei saa Natura alade nimekirju vaidlustada, kuna nad ei ole isiklikult puudutatud

Euroopa Kohus tegi 23. aprillil kohtuasjas C-362/06 otsuse, millega kinnitas varasemat Esimese Astme Kohtu (Court of First Instance) otsust, et Soome kinnistuomanikel, kes vaidlustasid Euroopa Komisjoni otsuse Natura alade nimekirja kinnitamise kohta, ei olnud kaebeõigust, sest nad ei olnud vaidlusalusest otsusest isiklikult puudutatud.

Hagejad M. Sahlstedt jt, kes olid Natura alade loetellu hõlmatud maatükid, v.a. 163 000 Soome põllumajandus- ja metsandusettevõtjat hõlmav Maa- ja metsätaloustuottajain keskusliitto MTK ry, esitasid selles vaidluses kaebuse Euroopa Komisjoni otsusele ühenduse tähtsusega boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate alade loetelu (nn Natura alade nimekirja) kinnitamise kohta.

Esimese Astme Kohus leidis juba 2006.a. tehtud kohtuotsuses, et kuna Komisjoni otsus ei puuduta hagejaid otseselt, puudub neil kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei sisalda vaidlusalune otsus ühtegi sätet Natura alade sellise kaitsekorra nagu kaitsemeetmete või loa andmise menetluse kohta, mistõttu see ei mõjuta kinnisasjade omanike õigusi ega kohustusi. Kohus leidis, et ükski loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 1-4 sätestatud kohustustest ei ole hagejate kui maaomanike suhtes vahetult kohaldatavad, vaid et kohustuste tekkimise eelduseks on liikmesriigi õigusakt, milles pannakse paika kaitsemeetmed ja loa andmise tingimused tegevustele, mis võivad alale olulist mõju avaldada.

Euroopa Kohus lisas oma 23. aprilli otsuses, et Natura alade loetelu kinnitamise otsust ei saa lugeda iga maatüki kohta käivate üksikotsustuste kogumiks, vaid et tegemist on üldkohaldatava otsusega kõigi ettevõtjate suhtes, kelle tegevus mis tahes põhjusel kahjustab või võib kahjustada nimetatud aladel loodusdirektiivis sätestatud kaitse-eesmärkide teostamist. Seetõttu ei ole kinnistuomanikud otsusest isiklikult puudutatud.

Vt Euroopa Kohtu otsust (eesti k)

 

Euroopa Komisjon kinnitas uue nimekirja looma- ja taimeliikidest, mille sissetoomine Euroopa Liitu on peatatud

1. mail 2009.a. avaldati Euroopa Liidu Teatajas Komisjoni määrus nr 359/2009, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse. Määruse ajendiks on asjaolu, et viimase aasta jooksul on Euroopa Komisjon tuvastanud seni piiratud määral sissetoodavate liikide kaitsestaatuse halvenemise, mistõttu nende liikide sissetoomine Euroopa Liitu tuleks täielikult peatada. Seoses sissetoomiskeelu saanud liikide märkimisväärse hulgaga, asendatakse määruse lisas toodud nimekirjaga täielikult senine nimekiri liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud (nimekiri oli osa 13. augusti 2008. aasta määrusest 811/2008, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse).

Vt määruse teksti ELT-s

 

Valitsus muutis Euroopa Komisjonile esitatavat Natura alade nimekirja

Vabariigi Valitsuse 23. aprilli korraldusega muudeti 2004. aastast pärinevat korraldust, millega valitsus kinnitas Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.

Tegemist ei ole siiski aktiga, mis tooks õiguslikke muudatusi Natura võrgustiku alade loetellu, vaid sellega „seadustatakse” Eesti poolt juba 2007.a. alguses Euroopa Komisjonile esitatud Natura alade täiendused, mille alusel on Euroopa Komisjon 2008.a. detsembris kinnitanud ka ajakohastatud Natura alade loetelu (vt Komisjoni otsuse osas KÕKi uudist märtsikuu uudiskirjas).

Natura 2000 võrgustiku ala staatuse saavad loodusalad sellest hetkest, kui need on Komisjoni poolt Natura alade loetellu kantud, mitte aga sellest hetkest, kui need esitab või kinnitab Eesti valitsus.

Vt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigi Teatajas

 

Jõustus kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

25. aprillil 2009.a. jõustus keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrus nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.  Kaitse-eeskiri kehtestab kuue Lääne-Viru-, Pärnu- ja Raplamaal asuva kaljukotka püsielupaiga piirid ning määrab nende kaitsekorra.

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

 

Jõustus uus Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus võttis 9. aprillil 2009.a. vastu määruse nr 63, millega kinnitati Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri. Uue kaitse-eeskirja eesmärgiks on eelkõige olemasoleva kaitseala piiride korrigeerimine. Piiride korrigeerimisel väheneb kaitsealune pindala 2 ha võrra. Määrus jõustus 24. aprillil 2009.a.

Allikas: Vabariigi Valitsus, Riigi Teataja

Vt määruse teksti Riigi Teatajas 


VESI  

Jõustus veeseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas on avaldatud veeseaduse muudatused, mille Riigikogu võttis vastu 19. märtsil. Veeseaduse muudatused jõustusid 18. aprillil.

Vt uudist KÕK-i aprillikuu uudiskirjas veeseaduse muutmise seaduse sisu kohta

Vt jõustunud veeseaduse muutmise seaduse teksti Riigi Teatajas


METSANDUS 

Euroopa Parlament võttis vastu seisukohad ebaseadusliku metsaraiega võitlemise ja kliimamuutustega võitlemise kohta

Euroopa Parlament võttis 22. aprillil Strasbourgis toimunud istungil vastu seisukohad, et oluliselt tugevdada Euroopa Komisjoni ettepanekut ebaseadusliku metsaraiega võitlemiseks. Parlamendi ettepanekute kohaselt peavad kõik operaatorid puidu tarneahelas tõendama oma puidu seaduslikkust ning illegaalsed tarnijad peavad kandma karistusi, mis peaks hõlmama ka kriminaalvastutust.

Lisaks võttis Euroopa Parlament 23. aprilli istungil vastu resolutsiooni toimetuleku kohta metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu.

Allikas: Euroopa Parlament, ENDS Europe

Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet puidu turustajate kohustuste osas (eesti k)

Vt Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused (eesti k)

Vt Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon toimetuleku kohta metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu (eesti k)

 

Muutusid metsateatise vorm ja esitamise kord

25. aprillil jõustus keskkonnaministri määrus, millega muudeti metsateatise vormi ja esitamise korda. Vt määrust Riigi Teatajas


JÄÄTMED

 

Euroopa Komisjon kehtestas uued püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemise nõuded

Komisjoni 14. aprilli 2009.a. määrusega nr 304/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisa seoses püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete töötlemisega termilistes ja metallurgiatööstuse protsessides, kehtestatakse olulised muudatused püsivate saasteainete käitlemise regulatsioonis. Muudatuste kohaselt on metallitootjatel määruses toodud tingimustel nüüd õigus käidelda tootmisjäätmeid tootmiskohal, samuti kehtestab määrus uued piirmäärad dioksiinide ja furaanide õhku paiskamisele.

Allikas: ENDS Europe

Vaata ka määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas

 

Euroopa Komisjon muutis ja täiendas direktiivi kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta

Euroopa Komisjon võttis aprillis vastu detailsed juhised jäätmehoidlate tervise- ja keskkonnariskide hindamise kohta enne neile  kasutusloa väljastamist EL direktiivi 2006/21/EÜ alusel, mis käsitleb kaevandustööstuse jäätmete käitlemist.

Lisaks võttis Euroopa Komisjon vastu veel viis EL direktiivi 2006/21/EÜ muutvat või täiendavat akti, mis põhiliselt käsitlevad samuti eri jäätmetüüpide kategoriseerimist ja defineerimist, parima võimaliku tehnika kasutamist nende käitlemisel ning direktiivis reguleeritud tegevustega seotud teabe esitamist.

Allikas: ENDS Europe

Vt ka:

Komisjoni otsus 2009/337/EÜ, 20. aprill 2009, jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumide määratlemise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva direktiivi 2006/21/EÜ III lisaga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 308/2009, 15. aprill 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IIIA ja VI lisa, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga

Viitedokumendi vastuvõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta) kohaldamiseks

Komisjoni otsus, 29. aprill 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ, mis käsitleb kaevandustööstuse jäätmete käitlemist, artikli 22 lõikes 1 osutatud teabe ühtlustamise ja korrapärase edastamise ning artiklis 18 osutatud küsimustiku kohta           

Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks

Komisjoni otsus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/21/EÜ sätestatud jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid

 

Valitsus kehestas uued elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemise nõuded

Vabariigi Valitsus võttis 20. aprillil 2009. a vastu määruse nr 65, millega kehtestati elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad.

Kuigi määrus hakkab asendama sarnaseid küsimusi reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrust nr 376, sisaldab uus määrus rida uusi ja olulisi nõudeid. Näiteks peavad uue määruse kohaselt tootjad tagama vähemalt 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga elaniku kohta aastas. Tootjad peavad ka rajama elektroonikaromude kogumispunktid igasse rohkem kui 3500 elanikuga omavalitsusse, arvestades nõuet, et elekroonikaromude üleandmine peab olema tarbijale võimalikult mugav. Viimatinimetatud nõue peab olema täidetud 1. veebruariks 2009.a.

Allikas: Vabariigi Valitsus

Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas


OHTLIKUD AINED

 Euroopa Parlament kutsub üles ettevaatlikkusele nanomaterjalide osas

Euroopa Parlament võttis 24. aprilli istungil vastu resolutsiooni nanomaterjalide kohta. Parlament kutsub üles informeerima tarbijaid nanomaterjalide kasutamisest tarbekaupades tootele lisatud märgistusel ning taunib olukorda, kus puudub hinnang, kuidas nanomaterjalidele kehtivaid õigusnorme kohaldada, arvestades nende eripärast iseloomu.

Ühest küljest näevad parlamendiliikmed, et nanomaterjalide kasutamisel on tarbijate, patsientide ja keskkonna jaoks palju häid külgi, ent teisest küljest kujutavad need endast olulisi uusi riske. Lisaks muudele ettepanekutele kutsub Parlament seetõttu üles kiirelt adekvaatsete testimissüsteemide ja riskihindamise standardite väljatöötamisele.

Allikas: Euroopa Parlament

Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet (ingl k)

Vt Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooni nanomaterjalidega seotud regulatiivsete aspektide kohta

 

Riigikogus toimus uue biotsiidiseaduse esimene lugemine

Riigikogus esitleti 8. aprillil 2009.a. uue biotsiidiseaduse eelnõud. Seadus käsitleb eelkõige turustamist ja kasutamist, eesmärgiks on tagada elukeskkonna ohutus. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tulenes vajadus asendada 2004. aastal jõustunud biotsiidiseadus suurest hulgast uuematest Euroopa Liidu õigusaktidest, millega senine seadus kooskõlas polnud ning ka ilmnenud puudustest vanemate Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmisel. Kuna muudatuste maht ületanuks seadusest ühe kolmandikku, koostati uus biotsiidiseadus.

Allikas: www.riigikogu.ee

Vt seaduseelnõud ja selle seletuskirja

Vt Riigikogu stenogrammi seaduseelnõu esimeselt lugemiselt


GMO

Euroopa Komisjon avaldas uue raporti kooseksisteerimise kohta

Euroopa Komisjon avaldas aprilli alguses uue raporti liikmesriikide strateegiate kohta, millega püütakse tagada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) ning tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimine. Komisjoni hinnangul on liikmesriigid teinud kooseksisteerimise valdkonnas viimastel aastatel olulisi edusamme, kuna 15 liikmesriiki on vastu võtnud kooseksisteerimise alased seadused – aastal 2006 oli seda teinud vaid 4 liikmesriiki. Et parandada siseriiklike kooseksisteerimise meetmete efektiivsust, on Komisjoni poolt loodud Euroopa Kooseksisteerimise Büroo (European Coexistence Bureau), kes valmistab ette soovitusi parima praktika rakendamiseks.

Ehkki GMOde keskkonda lubamise regulatsioon on kehtestatud EL tasandil, on kooseksisteerimine ehk viis kuidas üheaegselt ja ilma üksteist segamata saaksid eksisteerida nii GMO-, tava- kui mahepõllundus, jäetud liikmesriikide otsustada. Euroopa Komisjon on andnud välja vaid soovitused, ent nende järgimine ei ole liikmesriikidele otseselt kohustuslik.

Eestis on kooseksisteerimine seni reguleerimata. Vastav eelnõu on keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi poolt küll ette valmistatud, ent ei ole veel Riigikokku jõudnud. Lisaks on Riigikogu menetluses Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud samasisuline eelnõu geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) muutmiseks, ent ka selle menetlemine on peatunud. Euroopa Liidus on seni lubatud vaid GM-maisi kasvatamine, mistõttu Eestis ei ole kooseksisteerimise reguleerimist riigi esindajate poolt kiireloomuliseks küsimuseks peetud (arvestades meie klimaatiliste tingimuste ebasobivust maisi kasvatamiseks).

Allikad: Euroopa Komisjon, KÕK

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)

Vt Euroopa Komisjoni raportit ja selle lisa:

http://ec.europa.eu/agriculture/coexistence/com2009_153_en.pdf

http://ec.europa.eu/agriculture/coexistence/com2009_153_annex_en.pdf


JAHINDUS

Riigikogu arutas jahiseaduse muutmist

Riigikogus oli 7. aprillil esimesel lugemisel keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE), millega kaotatakse jahiseadusest nõue, et riigi kasutada peab olema vähemalt 9% jahimaadest. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab see loobuda olulisest osast eramaast ja keskenduda ainult riigimaa jahinduslikule kasutamisele, mistõttu väheneb oluliselt riigi kasutusse jäävate jahipiirkondade kogupindala: ca 150 000 hektarit praeguse 380 000 hektari asemel.

Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamise tingimusi. Muudatuse kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurem. Kui maaomandite kogupindalad on võrdsed, siis on teiseks valiku kriteeriumiks maaomanikest jahimeeste arv taotletavas jahipiirkonnas.

Eelnõu kiitis oma 9. aprilli istungil heaks ka Vabariigi Valitsus.

Allikad: Riigikogu, Vabariigi Valitsus

Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehel


MUUD ARENGUD

 

 

 

Rootsi on kujundamas eesistumisaja peamisi "rohelisi eesmärke"

Pärast 6. aprillil 2009.a. toimunud Rootsi keskkonnaministri kohtumist EL keskkonnavoliniku Stavros Dimasega andis Rootsi keskkonnaministeerium teada, et Rootsi peamisteks fookusteemadeks Euroopa eesistujamaana saavad olema kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, Läänemeri ning efektiivne ressursikasutus. Nendest kõige olulisemaks saab olema kliimamuutus. Ka bioloogilise mitmekesisuse vallas on praegu kavandatud mitmeid põhjapanevaid tegevusi, nagu EL 2006. a. bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava ülevaatamine, Valitsustevahelise Kliimapaneeli sarnase autoriteetse teadlaste kolleegiumi loomine bioloogilise mitmekesisuse vallas ning tervikliku analüüsi teostamine bioloogilise mitmekesisuse kadudest Euroopas.

Rootsi võtab Tšehhilt EL eesistumise üle 1. juulist 2009 ja eesistumisperiood kestab pool aastat. Pärast Rootsit saab eesistujariigiks Hispaania.

Allikas: ENDS Europe, Euroopa Liidu Teataja