Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse kommentaarid (2015)

Laadi alla PDF

§ 46. Keskkonnaloa andmise menetlusest ilmselt puudutatud isikute teavitamine avatud menetluse korral

  1. (1) Kui keskkonnaloa andmine otsustatakse avatud menetluses, teavitatakse keskkonnaloa andmise menetluse läbiviimisest viivitamata vastavalt haldusmenetluse seaduse §-dele 25–32 posti teel, keskkonnaloa andja poolt või elektrooniliselt isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt rikkuda või kelle kohustusi puudutada, sealhulgas:
  2. 1) kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku;
  3. 2) isikut, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta või kelle kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju.
  4. (2) Muudest menetlusetappidest, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud haldusakti andmisest ja loa andmisest või sellest keeldumisest, sealhulgas keskkonnaloa osalisest kehtestamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või 57, teavitatakse isikuid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil vaid siis, kui nad avaldavad selleks sõnaselgelt soovi.
  5. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras teavitamisel tuleb isikutele edastada käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud teave.
  6. (4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute arv on suurem kui 100.

1. KeÜS §-s 46 on sätestatud nõuded puudutatud isikute teavitamiseks juhuks, kui keskkonnaluba antakse välja avatud menetluses. Ehkki avatud menetluses tuleb keskkonnaloa andmise menetluse läbiviimisest avalikkust teavitada (vt KeÜS § 47), ei tähenda see võimalust loobuda puudutatud isikute otsesest teavitamisest, kuna nende näol on tegemist menetlusosalistega HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.

1.1. Keskkonnaasjade erilise iseloomu tõttu võib keskkonnalubade menetluses olla puudutatud isikute ring laiem kui muud laadi haldusaktide andmise menetluses. Et mitte panna keskkonnaluba menetlevale haldusorganile puudutatud isikute teavitamisel liigset halduskoormust, on KeÜS §-s 46 ette nähtud erisused HMS regulatsioonist nii selles osas, keda peab kavandatavast tegevusest teavitama kui ka teavitamise etappide osas.

1.2. Säte näeb ette nõuded isikute teavitamiseks keskkonnaloa andmise menetluses. Lisaks tuleb arvestada, et eriseadustest võivad tuleneda lisanõuded isikute teavitamisele loamenetluses. Näiteks on keskkonnamõju hindamise menetluses isikute teavitamiseks ette nähtud erireeglid teadete saatmise viisi (KeHJS § 12 lg 1), ja samuti ka teavitamise etappide kohta (KMH läbiviimise korral tuleb menetlusosalisi teavitada nii KMH algatamisest, KMH programmi avalikustamisest, KMH aruande avalikustamisest kui ka KMH aruande heakskiitmisest).

1.3. KeÜS § 46 adressaadiks on menetlust läbiviiv haldusorgan – keskkonnalubade andmisel on selleks üldjuhul Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium.

2. KeÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb teavitada isikuid, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega võidakse ilmselt rikkuda või kelle kohustusi puudutada.

2.1. Lõike 1 punktides 1 ja 2 on toodud vaid näited, keda tuleks kindlasti selliste isikutena käsitada (kinnisasja omanik ning isik, kelle elukohta või kinnisasja kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada), ent loetelu ei ole ammendav. Näiteks halduskohtumenetluses tuleb massmenetlusse kaasata isikud, kelle õigusi asi puudutab teistest oluliselt intensiivsemalt. Sellisteks isikuteks on eelkõige vaidlustatud haldusakti adressaadid ja isikud, kes on aktiivselt osalenud haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus (HKMS § 22 lg 2). Analoogia korras võiksid ka keskkonnaloa andmisel olla kindlasti huvitatud isikuteks isikud, kes on varem kavandatava tegevuse vastu huvi üles näidanud. Haldusorganil tuleb järelikult igal üksikjuhul otsustada, kes on need isikud, kelle õigused ja kohustused võivad otsusest ilmselt puudutatud saada. Isikute õiguseks, mida tuleb arvestada, on  seejuures ka KeÜS §-s 23 sätestatud õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Seega tuleb haldusorganil hinnata, milline isikute ring on keskkonnaloaga kavandatava tegevuse eelduslikku mõju arvestades kavandatavast tegevusest mõjutatud selliselt, et nende õigused tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale võivad saada rikutud.

2.2. KeÜS § 46 lõike 1 sõnastus erineb HMS üldnõudest, mille kohaselt tuleb menetlusosalistena käsitada isikuid, „kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik)” (HMS § 11 lg 1 p 3), kuivõrd HMS-s ei ole seatud nõudeks ilmset puudutatust. Erisus ei ole siiski sisuliselt määrav, kuna ka HMS § 11 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab haldusorgan nägema, et haldusakt võib piirata isiku õigusi.

2.3. Isikute teavitamiseks võib kasutada kõiki HMS §-des 26–28 sätestatud viise (kättetoimetamine postiga, elektrooniliselt, haldusorgani poolt), kuid konkreetne teavitamise viis on jäetud haldusorgani otsustada. Teavitamisel tuleb järgida HMS-s sätestatud nõudeid, millele KeÜS § 46 lg-s 2 on otseselt viidatud (HMS §-d 25–32). Teave tuleb toimetada isikuni sellise infokanali kaudu, mille abil see kõige tõenäolisemalt temani jõuab. Riigikohus on rõhutanud, et tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab asutus kaalukatest otsustest avalikkust informeerima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (RKHKm 7.05.2003, 3-3-1-31-03, p 26). Hinnangu andmisel selle kohta, millisel hetkel  muutub teavitamise kulu ebamõistlikuks, tuleb arvestada ka KeÜS § 28 sätteid ja eesmärke. Mida olulisem on keskkonnaloa tulemusena tekkida võiv keskkonnahäiring, seda olulisem on tagada puudutatud isikute kaasatus, vaatamata kaasnevatele kuludele.

3. KeÜS § 46 näeb üldreeglina ette puudutatud isikute teavitamise üksnes keskkonnaloa andmise menetluse algatamisest, mitte aga järgnevatest menetlusetappidest (nt loa eelnõu avalikustamisest). Selle eesmärgiks on vähendada haldusorgani halduskoormust, et ta ei peaks edastama teateid isikutele, kes ei ole menetluses osalemisest tegelikult huvitatud. Puudutatud isikud, kes on menetluses osalemisest huvitatud, saavad KeÜS § 46 lg 2 kohaselt sellest haldusorganile teada anda ning haldusorganil tuleb saata neile info ka järgmiste menetlusetappide kohta. Et isikud sellisest võimalusest teadlikud oleksid, on menetlust läbiviival haldusorganil mõistlik menetluse algatamise kohta edastatavas teates märkida, et edasisi teateid edastatakse ainult neile, kes selleks sõnaselgelt soovi avaldavad. Sellise sooviavalduse vormi ei ole KeÜS-s ette kirjutatud, mistõttu võib see olla antud nii suulises (nt telefoni teel või isiklikult) kui ka kirjalikus vormis (nt e-kirjaga).

3.1. Edasise menetluse etappidest mitteteavitamise võimalus ei laiene loa andmise ega sellest keeldumise otsusest teavitamisele. Samuti tuleb näiteks keskkonnamõju hindamise läbiviimise korral lähtuda vastava menetluse erinõuetest, mis võivad ette näha menetlusosaliste kohustusliku ja eranditu teavitamise ka muudest etappidest kui üksnes selle algatamine.

4. KeÜS § 46 lg-s 3 on sätestatud nõuded puudutatud isikutele edastatava teate sisule, viidates avalikkusele suunatud teate sisunõuetele KeÜS § 47 lg-s 1. Nii puudutatud isikud kui ka avalikkus peavad saama teatest piisavalt informatsiooni, et neil oleks võimalik otsustamises osaleda.

5. Puudutatud isikute teavitamise nõuet keskkonnaloa andmisel avatud menetluses ei ole  KeÜS § 46 lõike 4 kohaselt vaja järgida, kui puudutatud isikuid on üle 100. Tegemist on haldusmenetluse üldreeglitest tuleneva halduskoormuse leevendusega. HMS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ei ole vaja dokumenti isiklikult menetlusosalistele kätte toimetada ning selle resolutiivosa võidakse avaldada ajalehes või väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui menetlusosalisi on üle 100. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste ettepanekuid ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalisi on üle 50. Keskkonnaasjades võib mõne keskkonnaloa andmisel olla puudutatud isikuid väga palju, ent nende kõigi isiklik teavitamine oleks haldusorgani jaoks ülemäära koormav. Selline olukord võib tekkida iseäranis ulatusliku keskkonnamõjuga tegevuste korral (nt suured tööstusettevõtted tiheasustuspiirkonnas või potentsiaalselt üleriigilise mõjuga tegevused nagu aatomielektrijaama rajamine).

5.1. Kõige otsesemalt puudutatud isikuid (nt kinnistunaabreid) tuleb vajadusel eelöeldust hoolimata teavitada isiklikult. Kui menetlusosalisi on üle 100, siis KeÜS-s sätestatud teavitamise nõudeid sättele vastavalt küll ei kohaldata, ent sel juhul kuulub kohaldamisele HMS üldregulatsioon. HMS § 40 lg 3 p-s 6 on küll samuti sätestatud erand, et üle 50 menetlusosalise korral ei pea menetlusosalist ära kuulama, ent seda erandit ei saa absoluutsena kohaldada, vaid lähtuda tuleb proportsionaalsuse põhimõttest. Kuna tehtav otsus võib puudutada otseselt isikute põhiõigusi, on nende ärakuulamine vajalik PS §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõtte kohaselt ning ärakuulamisõiguse vähendamine võib tekitada olulist kahju. Seega tuleb loa andjal sellistel juhtudel kaaluda, kas otseselt puudutatud isikute teavitamine toob kaasa nii suure kulu, et see kaalub üles ärakuulamisõiguse vähenemisega tekitatava kahju. Kui menetlusest teavitamine ei põhjusta ülemäärast aja- või rahakulu ja menetlusse kaasamine võib aidata kaasa isiku jaoks õiglasema otsuse tegemisele, tuleb menetlust läbiviival haldusorganil isikut vaatamata HMS § 40 lg 3 punktis  6 sätestatule informeerida ja võimaldada tal esitada vastuväiteid.