Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Uus rahvusvaheline kliimalepe sisaldab ambitsioonikaid eesmärke

12. detsembril jõudsid ligi 200 riigi esindajad kokkuleppele uue rahvusvahelise kliimaleppe osas. Uus lepe seob erinevalt varasemast Kyoto kliimaprotokollist pea kõiki maailma riike, sh kõiki suuremaid tööstus- ja arengumaid (sh USAd, Hiinat, Indiat). Leppe tekst sisaldab ambitsioonikaid eesmärke, riikide tegevuskavade regulaarse ülevaatamise ja aruandluse kohustust. Samas tunnistavad paljud osapooled, et lepe loob alles raamistiku, mida tuleb asuda sisuga täitma.


Tee uue kliimaleppe sõlmimiseni

Pariisi kohtumine, nn COP21, on vaid viimane selleteemaliste rahvusvaheliste kohtumiste seeriast. Uue kliimaleppe loomises ning selle koostamise tähtajas lepiti kokku juba 4 aastat tagasi, Durbanis toimunud kohtumisel. Aasta hiljem, 2012. a lõpus Dohas toimunud kohtumisel pandi paika täpsem leppe koostamise kord. Veel aasta hiljem, 2013. a lõpus toimunud Varssavi kohtumisel ei räägitud jätkuvalt leppe sisust, vaid selle koostamise ajakavast. Kokkulepitud tähtaeg – 2015. a – lähenes üha ning Lima kohtumisel 2014. a lõpus oli oht, et läbirääkimised jooksevad lootusetult ummikusse. Õnneks siiski nii ei läinud; kuigi ka Pariisis otsustati veel mitmeid olulisi küsimusi, oli novembri lõpuks selge, et mingisuguse leppega kohtumine siiski päädib.


EL positsioon läbirääkimistele minnes

EL on läbi aegade olnud üks peamisi pooldajaid üleilmse ja siduva, kõigile osapooltele heite vähendamise kohustusi ette nägeva leppe sõlmimisele. Seekordsetele läbirääkimistele minnes oli EL-il kolm peamist nõudmist:

-         lepe peaks ettenägema pikaajalise globaalse eesmärgi;

-         lepe peaks sisaldama riikide panuste ülevaatamise ja võimalusel muutmise mehhanismi;

-         paika tuleks panna usaldusväärne ja läbipaistev aruandlussüsteem.


Uue kokkuleppe peamised punktid

Uue leppe n-ö nurgakiviks on võetud eesmärk globaalse soojenemise piiramiseks. Leppe teksti kohaselt võetakse meetmeid, et temperatuuri tõus planeedil jääks „tublisti alla 2 kraadi Celsiuse“, võrrelduna tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks kohustusid allakirjutanud tegema pingutusi, et piirata võimalusel temperatuuritõusu alla 1,5 kraadi. Viimase eesmärgi leppesse kirjutamine sai tõeks suuresti EL ja USA eestvedamisel. Kõik allakirjutanud riigid nõustusid peatama heitkoguste kasvu „niipea kui võimalik“. Lepe sisaldab lisaks eesmärgile veel sätteid heitearuandluse, kohanemismeetmete ja muude rakenduslike küsimuste kohta .

Leppe tekst sisaldab seega ambitsioonikaid eesmärke ohtliku kliimamuutuse vältimiseks ning teatud mehhanisme, mis peaksid tagama läbipaistvust edusammude hindamisel. Samas ei ole leppes üksikasjalikult kirjeldatud, mida üks või teine osapool eesmärkide saavutamiseks konkreetsemalt tegema peab. Nn mittesiduv osa leppest on riikide poolt koostatud ja ÜROle esitatud heidete vähendamise plaanid, mille on tänase päeva seisuga esitanud 188 riiki.

ÜRO hindas enne Pariisi konverentsi, et plaanitud meetmed ei ole kahjuks kaugeltki piisavad võetud eesmärgi saavutamiseks (õhutemperatuur planeedil tõuseks ka kõigi meetmete rakendamisel ca 2,7 kraadi). Seepärast näeb lepe ette ka selle, et liikmesriigid täiendavad regulaarselt oma tegevuskavasid ning alates 2023. aastast vaadatakse tegevuskavad ja edusammud iga viie aasta tagant ka rahvusvahelisel tasandil üle. Leppe siduv osa sisaldab põhimõtet, et tulevased riiklikud plaanid ei või olla varasematest vähem ambitsioonikad.

Ootuspäraselt olid leppe üheks osaks ka finantsmeetmed, millega rikkamad riigid peaksid toetama vähem jõukaid nii kliimamuutustega kohanemisel kui heidete vähendamisel. Aastaks 2020 on eesmärgiks koguda ja toetustena välja anda vähemalt 100 miljardit dollarit aastas.

Kokkuvõtteks võib seega öelda, et EL esindajad saavutasid läbirääkimistelt suurema osa endale seatud eesmärkidest.


Erinevate osapoolte reaktsioonid leppe suhtes

Samas olid reaktsioonid uue leppe suhtes Euroopas oodatult erinevad. Suurem osa poliitilisi jõude tervitasid uut lepet ning pidasid seda paljulubavaks. Samas tunnistas suur hulk erinevaid poliitilisi vaateid esindavaid saadikuid, et leppe sõlmimine on alles raske töö ja muutuste algus. Seniste lubaduste ning eesmärgi vahel on jätkuvalt lõhe, millega tuleb tegeleda. S&D (sotsiaaldemokraatliku) fraktsiooni esindajad rõhutasid, et uuest leppest jäid muuhulgas veel välja ka lennundus- ja laevandussektor, mis on olulised heiteallikad. Nende sektorite leppest välja jäämine oli ELi esindajate jaoks läbirääkimistel suurim kaotus.

Suuremate keskkonnaorganisatsioonide reaktsioonid olid seekord mõnevõrra erinevad. WWF, Greenpeace ja EEB olid leppe suhtes ettevaatlikult optimistlikud, leides, et lepe on hea algus, ent eesmärkide saavutamise nimel tuleb palju tööd teha. Friends of Earth esindajad seevastu olid selgelt pettunud ja leidsid, et uus leping on tervikuna sedavõrd nõrk, et kavandatud eesmärgid jäävad tegelikkuses saavutamata.

Euroopa suurim ettevõtjate lobiorganisatsioon BusinessEurope leidis, et Pariisi lepe on küll oluline, ent kui teised riigid ei võta ambitsioonikamaid eesmärke, võib EL konkurentsivõime tulevikus jätkuvalt ohus olla.


Euroopa Komisjoni pressiteade läbirääkimiste eelsest positsioonist

Euroopa Komisjoni pressiteade Pariisi leppe kohta (ingl k)

ÜRO pressiteade Pariisi leppe kohta (ingl k)

ÜRO veebileht Pariisi leppe teksti jm materjalidega (ingl k)

Portaali EurActiv artikkel erinevate osapoolte reaktsioonide kohta (ingl k )