k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus

Keskkonnaõiguse  uudiskiri

veebruar‘09

 

 « Tagasi

3-3-1-87-08

Kohtuasjas nr 3-3-1-87-08 on Riigikohus lahendanud Põltsamaa valla elaniku kaebust seoses Põltsamaa vallas Mõhküla külas Rehe kinnistul raudbetoonelementide tehase detailplaneeringu kehtestamisega. Kaebaja elamu asub Rehe kinnistust u 200 m kaugusel ning kaebaja leidis, et planeeringuga rikutakse tema õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, samuti õigust puhtale elu- ja looduskeskkonnale. Samuti heitis kaebaja ette, et piisavalt ei ole uuritud põhjavee kasutamisega seotud mõjutusi ümbruskonna kaevudele, Mõhküla senine liikluskoormus suureneb oluliselt jm – samas aga ei ole kaalutud alternatiivseid võimalusi tehase asukohaks.

Riigikohus pidas oluliseks rikkumiseks et kohalik omavalitsus ei vastanud kirjalikult M. Jaanikesingu esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. Alama astme kohtud möönsid küll planeerimismenetluse normide rikkumist vallavolikogu poolt, ent leidsid, et rikkumine ei mõjutanud planeeringu kehtestamise otsust, kuna kaebaja ettepanekuid käsitleti planeeringu avaliku väljapaneku käigus. Riigikogus leidis aga, et rikkumise mõju lõppotsusele ei saa välistada. Lahendis märgitakse: „Ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku seisukoha esitamise nõue kindlustab neile piisava tähelepanu pööramise kohaliku omavalitsuse poolt ning aitab kaasa sisulise diskussiooni tekkimisele planeeringulahenduse osas. Kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele alles avaliku arutelu käigus ning suulises vormis vastuste andmine seda samal tasemel ei taga ega ole seega planeerimismenetluse eesmärkide täitmiseks piisav.”

 Samuti tuvastas Riigikohus, et antud asjas ei toimunud maavanema poolt järelevalve teostamist planeerimismenetluses arvestamata jäänud vastuväidete osas. Planeerimisseaduse kohaselt tulnuks maavanemal lahendamata jäänud vastuväidete osas seisukohad ära kuulata ja nende osas seisukoht võtta, ent seda antud asjas ei tehtud. Riigikohus leidis, et kohalik omavalitsus ei olnud õigustatud vastavat järelevalvemenetlust mitteläbinud detailplaneeringut kehtestama.

 Lisaks eeltoodule oli detailplaneeringu kehtestamise otsus täielikult motiveerimata. Seetõttu ei saanud Riigikohus kontrollida kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Riigikohus märgib, et planeerimismenetluse motiveerimisel ei saa haldusorgan piirduda üldsõnalise viitega avaliku huvi eksisteerimisele näiteks piirkonda töökohtade loomiseks. Rehe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on välja toodud detailplaneeringu lahenduse negatiivsed tagajärjed – muu hulgas õhu ja vee saasteohu suurenemine, liikluskoormuse suurenemine ning harjumuspärase külamiljöö muutumine. Mõhküla elanikud on kogunud tehase ehitamise vastu allkirju. Riigikohus leiab, et sellises olukorras tulnuks kohalikul omavalitsusel planeeringulahenduse kehtestamisega kaasnevad positiivsed mõjutused eriti selgelt välja tuua ning põhjalikult analüüsida nende kaalu, võrreldes kohalike elanike huviga senise elukeskkonna säilimiseks.

Alamate astmete kohtud asusid seisukohale, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus välja selgitada, kas kavandatava tehase rajamiseks esineb alternatiivseid asukohti. Riigikohus nõustub, et juhul, kui detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist, ei ole keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala. Samas oli antud asjas tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Riigikohus leiab, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks, ning et seetõttu oleks kohalik omavalitsus pidanud põhjalikult kaaluma ning motiveerima detailplaneeringu lahenduse vajalikkust ja tootmishoone sobivust alale, mille kasutamine on üldplaneeringu alusel ette nähtud maatulunduse otstarbel.

KÕKi hinnangul on tegemist järjekordse olulise lahendiga planeerimisküsimustes, milles esitatud Riigikohtu seisukohad osalt küll kordavad varasemat praktikat, aga on olulised ka selle kinnistamiseks nt haldusotsuste motiveerimise ja menetlusnormide järgimise olulisuse seisukohalt. Samuti on Riigikohus täpsustanud, kuidas peab kohalik omavalitsus detailplaneeringute puhul kaalutlusõigust teostama, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

 

Vt Riigikohtu lahendit