Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjon avalikustas uuendatud keskkonnapoliitika rakendamise ülevaate

Euroopa Komisjon avaldas aprillis teise aruande keskkonnapoliitika rakendamise kohta EL riikides. Esimene aruanne valmis 2017. aastal. Tegemist on osaga 2016. aastal käivitatud algatusest, mille eesmärk on parandada ringmajandust, loodust ja elurikkust, õhukvaliteeti ning veekvaliteeti ja -majandamist käsitlevate ELi poliitikameetmete ja eeskirjade rakendamist. Aruannete koostamisel tuvastatakse rakendamispuudusi ja otsitakse neile liikmesriikidega lahendusi, et toetada EL keskkonnaalaste eesmärkide täitmist. Järgnevalt anname ülevaate olulistest järeldustest nii kogu EL kui Eesti kohta.

EL keskkonnapoliitika rakendamise aruande sisu

Avalikustatud aruanne annab ülevaate keskkonnapoliitika ja -eeskirjade rakendamise olukorrast igas ELi liikmesriigis ning toob välja rakendamisel esinevate puuduste põhjused. Ülevaade on mõeldud abistamaks liikmesriikide poliitikakujundajaid, tõstes esile küsimused, millele peaks tähelepanu pöörama. Kui liikmesriigid probleeme ei kõrvalda, võib Euroopa Komisjon edasi võtta juba konkreetsemaid meetmeid – algatada rikkumismenetluse ning viimase asjana pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Lisaks riigipõhistele aruannetele on koostatud ka teatis, mis sisaldab järeldusi, ühiseid suundumusi EL tasandil ning igale liikmesriigile soovitusi olukorra parandamise ja esmatähtsate meetmete kohta.

Olulisemad järeldused kogu EL kohta

Ülevaate kohaselt on 18-s liikmesriigis endiselt probleeme õhukvaliteediga, eelkõige lämmastikoksiidide (NOx) heitega. 15 liikmesriiki peavad vähendama peenosakeste (PM2,5 ja PM10) heitkoguseid. Jätkuvalt on kõigis liikmesriikides, vaatamata selgemale ringmajanduse poliitraamistikule, suur probleem jäätmetekke vältimine. Vaid 9 riiki on suutnud jäätmekäitluse valdkonnas kinni pidada ettenähtud ajakavast ja 5 on juba eesmärkideni jõudnud, 14 riigi puhul on aga kaheldav, kas 2020. aastaks seatud olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid ka saavutatakse.

Looduse ja elurikkuse kaitseks on nii maismaal kui merel pidevalt Natura 2000 võrgustikku laiendatud ning bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis seatud eesmärk, et kaitsealad hõlmavad aastaks 2020 10% ranniku- ja merealadest, on juba täidetud. Siiski on enamike liikmesriikide puhul vajalik, et nad viiksid Natura 2000 võrgustiku moodustamise lõpule ja parandaks selle haldamist.

Suuri edusamme on liikmesriigid teinud 2020. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tõenäoliselt saavad need täidetud. Vaatamata sellele on tarvis, et nii liikmesriikides kui ka EL tasandil veelgi rohkem pingutataks Pariisi kokkuleppe raames võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ka pärast 2020. aastat.

Kõik liikmesriigid on võtnud kasutusele keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise käigus 2017. aastal loodud vastastikuse koostöö programmi, mis lihtsustab liikmesriikide keskkonnaasutuste vahel eksperditeadmiste vahetamist ja üksteise kogemustest õppimist. Kõik liikmesriigid on programmi käivitamisest alates osalenud vähemalt ühel ringmajandust, õhukvaliteeti, puidumäärust, loodust ja elurikkust ning veekvaliteeti käsitleval üritusel.

Olulised tähelepanekud Eesti kohta

Eesti puhul tuuakse peamiste edusammudena välja, et tänu riiklikule jäätmekavale aastateks 2014-2020 ja ringmajanduse tegevuskava koostama asumisele (see plaanitakse vastu võtta 2020. aastal) on hakatud saavutama teatud edu jäätmete alal. Eesti eelarvetulu keskkonnatasudest jt sellelaadsetest maksudest on jätkuvalt üks ELi suurimaid. Hea praktika näidetena nimetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt keskkonnaalaste investeeringute võimaldamist, Keskkonnaministeeriumi korraldatavat sidusrühmi ja üldsust kaasavat iga-aastast partnerlusüritust ning Natura-võrgustiku rahastamise kava (nn PAF) kõrget kvaliteeti.

 Seevastu peamiste proovikividena on toodud ressursitõhusus ja ressursside tootlikkus, ökoinnovatsioon ning jäätmekäitlus. Ressursside tootlikkuse poolest (kui suurt majanduslikku väärtust luuakse kasutatud ressursside ühiku kohta) on Eesti tulemused jätkuvalt ELi halvimad, arenguruumi nähakse ka väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) ressursitõhususe suurendamisel. Jäätmete valdkonnas on oht, et Eesti ei täida 2020. aastaks seatud olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (50%), ühtlasi ei ole mingeid edusamme tehtud liigse mehaanilis-bioloogilise töötluse ja põletamisvõimsuse kõrvaldamisel.

Eesti oli 2018. aastal Euroopa ökoinnovatsiooni tulemustabelis 17. kohal, arengusuundumuste poolest aga tagant kolmandal kohal, langedes 3,2% võrreldes 2010. aasta näitajaga; ökoinnovatsiooni koondnäitaja oli Eestil 60, mis on vaid 40%  EL keskmisest. Probleemne on ka see, et Eestil ei ole keskkonnahoidlike riigihangete riiklikku tegevuskava (kuid seda teemat kavatsetakse käsitleda ringmajanduse tegevuskava raames).

Euroopa Komisjoni pressiteade

Eesti aruanne