Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Valitsus asub arutama jäätmeseaduse kodifitseeritud versiooni

Keskkonnaministeerium esitas juuni alguses Vabariigi Valitsusele jäätmeseaduse uue versiooni eelnõu. Uut jäätmeseadust on koostatud juba pikka aega – esmakordselt saadeti selle eelnõu teistele ministeeriumitele tutvumiseks juba 2015. a septembris. Uue seaduse kehtestamine viiks jäätmevaldkonna reeglid kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ning eelnõu koostajate hinnangul oleks uus õigusakt süsteemsem ja adressaatidele arusaadavam. Eelnõuga kaasneksid olulised muudatused eelkõige jäätmeloa taotlusprotsessis ja kehtivusajas ning riigi jäätmekava sisus, samuti loodetakse populariseerida jäätmete sorteerimist elanikkonna seas. Järgnevalt anname täpsema ülevaate olulisematest kavandatud muudatustest.

Jäätmelube puudutavad muudatused

Jäätmelubade taotlusprotsessi lühendamiseks loobutaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast, mis praegu enne jäätmeloa taotlemist ettevõtjal olemas olema peab. See võimaldaks hetkel üle 6 kuu kestva menetluse aega oluliselt lühendada. Ohtlike jäätmete käitlemise nõuded planeeritava muudatusega ei leeveneks, sest senised ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljaandmise nõuded (nagu nt pädevusdokumendi esitamise nõue) tuleks täita jäätmeloa taotlemise raames.

Jäätmeluba muutuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loogikast lähtuvalt reeglina tähtajatuks (hetkel antakse välja kuni viieks aastaks). Edaspidi toimuks selliste lubade ülevaatamine vastavalt vajadusele. Erandjuhul võib loa anda jätkuvalt ka tähtajaliselt, mh kui see on keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

Riigi jäätmekava täiendamine

Üleriigilise jäätmekava sisu täieneks võrreldes kehtiva kavaga kahe uue teemaga:

  • Kavas hakataks käsitlema mereprügiga seotud probleeme ja lahendusi;

  • Jäätmekavas antaks ülevaade riigi territooriumile toodavate ja sealt välja veetavate jäätmete kohta (sh hinnataks riikidevahelist jäätmevoogude arengut).

Muudatused on vajalikud jäätmete raamdirektiiviga kooskõla saavutamiseks. Samas aitab riikidevahelistest jäätmevoogudest ülevaate saamine jäätmekäitlust paremini planeerida.

Jäätmete sorteerimise populariseerimine

Jäätmete sorteerimise populariseerimiseks ja nende taaskasutamise arendamiseks näeb eelnõu ette järgmised konkreetsed sammud:

  • jäätmete liigiti kogumine oleks edaspidi kohustuslik ka avalikel üritustel ja kogunemistel;

  • väheneks liigiti sorteeritud jäätmete veoteenuse hind tarbijatele. Võrreldes segaolmejäätmetega peaks tulevikus liigiti sorteeritud jäätmete äravedu mahu järgi arvestatuna olme vähemalt 50% odavam (vanapaberi- ja kartongijäätmete jäätmeveo tasu peab olema veelgi madalam, see võib olla kuni 20% segaolmejäätmete äraveo hinnast). Lisaks esitataks edaspidi jäätmekäitluse teenuse arvel segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi;

  • Edaspidi oleks kõik pakendikogumise mahutid üleriigiliselt ühesuguse väljanägemisega. Paberi ja kartongipakendi mahuti peaksid olema sinised, klaaspakendi mahutid rohelised ning segapakendi mahutid kollased. Muudatus peaks lihtsustama kogumismahutite kasutamist.

Plaanitavad muudatused peaksid eelkõige motiveerima inimesi jäätmeid liigiti koguma ning erinevate mõjutusviiside kaudu kaasa aitama jäätmete sortimise harjumuseks muutmisel. Muudatused peaksid eelnõukohaselt innustama ka kohalikke omavalitsusi tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.

Kokkuvõte

Planeeritavad sisulised muudatused on ühelt poolt suunatud ametiasutuste haldus- ja töökoormuse ning kulude vähendamisele, teiselt poolt aga üritavad mõjutada elanikkonda senisest enam jäätmeid sortima, et hõlbustada jäätmete taaskasutust. Mõlemad eesmärgid on iseenesest kiiduväärt. See, kas Eesti elanikud hakkavad oma jäätmeid rohkem sorteerima sõltub lõppastmes aga sellest, kuivõrd suureks kujuneb segaolmejäätmete ja sorteeritud jäätmete hinnavahe. Arvestades, et tänasel päeval on olmejäätmeteenuse tasud vägagi madalad (vt selles osas ka hiljutist Riigikontrolli aruannet), ei pruugi jäätmete sorteerimine majanduslikel kaalutlustel lähiajal suurt hoogu sisse saada.

Eelnõu pole veel Valitsuses arutamisele tulnud, mistõttu jõuab see Riigikokku arutamisele kõige varem sügise alguses.

Materjalid eelnõude infosüsteemis